Numeru Kiak Iha Timor-Leste Hahu Redus

0
104

Tuir dadus husi governu, numeru kiak iha Timor-Leste hahu redus husi 47% iha 2007 tuun ba 30.3% iha tinan 2014.

 

Vise Ministru Finansas Helder Lopes hateten, dadus ida ne’e bazea ba peskiza ne’ebe Ministeriu Finansa (MF) hala’o iha fulan Abril 2014 too Abril 2015 ho intervista uma-kain 5916 iha munisipios tomak iha Timor-Leste. 

Nia hateten, sistema assesmentu ne’ebe governu uza mak saii tama uma kain sira hodi husu  kona-ba sira nia abilidade atu sosa sasan ; hanesan aihan, uma, ropa no transporte.

Alende ne’e, iha mos indikador seluk ne’ebe bele identifika katak numeru kiak iha Timor hahu menus mak uma kain hira mak asesu ona ba iha eletrisidade, asesu ba saneamentu ne’ebe diak, uma kain hira mak sira nia oan sira asesu ba eskola (hotu), uma kain ne’ebe iha labarik idade menus husi tinan lima  ho todan normal inklui mos uma kain ho labarik idade menus tinan 5 ho aas/ altura normal.

Nia informa, katak uma kain asesu ba ahi iha 2007 iha deit 36% no sa’e ba 72% iha 2014, asesu ona ba saneamentu diak iha 2007 (42%) sa’e ba 60% iha 2014, oan sira eskola hotu 58% iha 2007 e sa’e ba 83% iha 2014, labarik idade menus tinan 5 ho todan normal iha 2007 iha 65% no sa’e ba 84% iha 2014, labarik idade menus tinan 5 ho aas/ altura normal  iha 2007 62%, sa’e ba 76% iha 2014.  

“Peskiza ida ne’e importante atu sukat progressu husi esforsu governu nian atu redus kiak, no husi rezultadu ne’e ita hatene katak numeru kiak hahu redus,” Vise Ministru Lopes hateten.

Rezultadu ida ne’e, nia dehan indika mos kona ba Timor nia dezenvolvementu to’o ona iha ne’ebe no areas saida deit mak presiza kontinua hodi fo prioridades.

Bazeia ba rezultadu peskiza kona-ba padraun moris iha Timor-Leste iha 2014, nia hateten Timor-Leste uza linha kiak nasional ne’ebe tuun husi 50.4% iha 2007 ba 41.8% iha 2014, signifika katak iha aumento ba numero timoroan ne’ebe nia padraun moris diak kompara ho tinan 2007 nian.

Iha parte seluk Membru Parlamentu (MP)Nasional, Albina Marcal apresia ho rezultadu peskiza ida ne’e, maibe presiza regularmente atu nune’e governu bele haree tutuir progresu sira ne’e.

“Ne’e diak, atu nune’e ita bele hatene lala’ok prosesu dezenvolvementu ne’e to’o ona iha ne’ebe? no komunidade hira mak sai benefisiariu?,” nia apresia.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!