
Membru Parlamentu (MP) Nasional, Deputada Fernanda Lay, husu ba governu liu husi Komisaun Funsaun Publiku (KFP) atu hamenus lisensa ba kada funsionariu, tanba lisensa barak liu sei afeita ba produtividades servisu.

Tuir nia, iha Timor funsionariu nia tipu lisensa barak tebes, hanesan lisensa annual, medika, lisensa de lutu, maternidade, lisensa de paternidade, lisensa de cazamentu, lisensa estudu nian, lisensa sein vensimentu no lisensa special sein vensimentu.
“Total ferias iha ita nia rain ao longu de ano, ita nia ferias barak tebes, maibe ita sempre ejije produtividade funsionalismu publiku,” Deputada Lay kestiona, iha Parlamentu Nasional.
Nia esplika , iha lei kodigu trabalho ne’ebe mak PN aprova iha 2012 kona ba lisensa ne’e regula katak o periodo de ferias nao pode ser inferior 12 dias, ho hanoin katak kada fulan tenke loron ida feriadu.
“Maibe iha implementasaun governu nian ba 20 dias, ne’e mai husi ne’ebe,” nia pergunta.
Nia dehan, iha tempu UNTAET mos kona ba lisensa to’o deit 12 dias.
Tanba ne’e, nia sujere ba KFP tenke harmoniza lei tempu UNTAET nian ho lei kodigu ne’ebe mak PN halo, nune’e servisu ne’e iha nia sustentabilidade.
Hatan ba kestaun ne’e Prezidente KFP, Faustino Cardoso, rekonese kestaun ne’e, maibe povu tenke kompriende diferensia entre toleransia de pontu ho feriadu.
Nia hateten, feriadu ne’e lei mak define no halo husi PN no kona ba toleransia de pontu ne’e konaba fleksibilidade ne’ebe haree liu ba kontekstu no kultura Timor nian.
“Estadu fo oportunidade ba funsionariu ida atu ba partisipa eventu religiaun, kultura, maibe sira tenke hatene sira nia dever hodi tama tuir oras ne’ebe determina ona,” Presidente KFP Cardoso hateten.
Nia hatutan, dala barak ema interpreta sala kona ba definisaun toleransia de pontu ho feriadu, tanba ne’e nia husu ba xefe departementu iha instituisaun hotu –hotu atu esplika ba nia funsionairu kona ba asuntu ne’e.
“Atu nune’e sira bele kompriende didiak kona ba definisaun sira ne’e,” nia hateten.







