
Komisaun Nasional ba Direitu Labarik preokupa tebes ho kazu abuzu seksual hasoru labarik minoridade ne’ebe dalabarak liu resolve liu husi familia ka justisa tradisional, tanba konsidera ida ne’e la fo vantajen ba vitima sira.
Senior Project Officer Komisaun Nasional Direitu Labarik (KNDL), Cipriano das Neves, hateten ida ne’e akontese dalabarak liu iha area remotas, tanba komunidade sira ladun iha konesementu kona ba lei ne’ebe vigor iha rai laran.
“Iha distritu balun kazu abuzu seksual ne’ebe halo husi professor ba nia alunus no ema adultu, dala ruma sira resolve tiha, bainhira ami ba hasoru familia sira informa, katak ami nia kazu ne’e ami resolve tiha ona no autor sira fo multa ona ba ami nudar inan aman,” Officer Neves preokupa, iha Kaikoli, Dili.
Nia hatutan, bazeia ba informasaun ne’ebe sira hetan durante halao kosultasaun hodi rekolha informasaun iha 13 distritus, hatudu katak kazu abuzu seksual barak mak akontese iha distritu Oe-Cusse, Viqueque, Aileu no Ermera. Alem de kazu abuzu seksual ba labarik sira, iha mos problema seluk ne’ebe akontese ba labarik sira hanesan trabalhador infantil no seluk tan.
KNDL iha ona planu atu kopera ho sosiedade sivil sira no polisia unidade vulneravel sira atu halo sosializasaun kona ba kodigu penal, Lei Violensia Domestika inklui mos lei justisa juvenil no kodigu labarik ba komunidade sira iha area remotas atu hasa’e inan aman sira nia konsensia katak kazu abuzu seksual ne’e krime la merese resolve liu husi kustume tradisional.
Iha parte seluk, Diretora organizasaun Asistensia Legal ba Vitima Feto no Labarik (ALFeLA), Merlita Correia hateten katak sira la iha dadus kazu abuzu seksual hira mak resolve husi justisa tradisional maibe iha duni kazu abuzu seksual balun liu-liu kazu insestu mak resolve iha costume tradisional ,tanba falta informasaun maibe pursentu ki’ik.
Nia hatutan katak iha distritu balun ne’ebe kazu abuzu seksual liu –liu insestu barak, maibe deskobre deit ida rua tanba ne’e ALFeLA halo ona drama ida kona ba insestu no violensia domestika ne’ebe distribui ona ba iha radio komunidade sira hotu atu dezemina ba komunidade sira komprende katak kazu insestu ne’e kazu bo’ot laos problema uma laran.
“Ita hare pursentu ema atu hato’o keisa ne’e barak ona karik iha area remotas sira ne’ebe ema la hetan informasaun sira resolve iha tradisional maibe ema ne’ebe hatene informasaun sempre hato’o iha lideransa local sira hodi lori mai iha polisia,”dehan Correia iha nia knar fatin Vila Verde Dili.
Entretantu Filomena Reis, nudar analizadora ba asuntu feto nian, hateten iha nasional laiha ona justisa tradisional, maibe iha area remotas justisa tradisional sei buras nafatin tanba komunidade fo liu importansia ba relasaun familia maske la merese atu resolve liu husi tradisional hanesan abuzu seksual.
Nia hatutan katak justisa tradisional ne’e diak tanba lalais maibe la fo vantagen ba feto no labarik feto sira ne’ebe sai vitima ba abuzu seksual tanba laiha justisa ne’ebe justu iha sira nia moris.
“Hau nia analiza hau hare prosesu tradisaun diak no lalais maibe vantagen ba feto laiha feto sai vitima nafatin tanba ita hare bainhra familia sira dehan katak taka moe ka selu multa lia hotu ona, benefisio ne’e laba feto ida ba mak feto nia tiu sira,” Reis dehan.







