
Rede de edukasaun Timor Leste Coalition for Education, apoia deklarasaun Primeiru Ministru ninian hodi taka arte marsiais sira, liu-liu sira ne’ebe mak durante ne’e kria konflitu bebeik no hatauk komunidade sira.

“Ohin ami hateten tiha ona katak,ami hanesan sosiedade sivil konkorda teb-tebes ho ida ne’e,”reprezentante Timor-Leste Coalition for Education (TLCE), Joao Pequino dehan, iha Kaikoli, Dili.
Tuir nia, lolos estadu bandu kedas iha tempu akontesementu oho malu ,sunu uma iha suku Galitas, distritu Suai no Ainaro iha fulan kotuk liu ba.
“Ami dehan, ne’e tarde ona,lolos ne’e taka tempu kleur tiha ona iha tempu nebe akontese artemarsiais iha Galitas,” Pequeno katak.
Entretantu Deputadu Eladio Faculto, hateten organizasaun arte marsiais ne’ebe la kumpri lei no orden, tenke toma medida.
“Ne’e hau nia hanoin, maibe Primeiru Ministru iha kompetensia tomak atu foti desizaun ba problema ne’ebe mak akontese,” Deputadu Faculto tenik.
Tuir nia observasaun durante ne’e (hafoin ukun rasik an), katak grupu arte marsiais sira iha rai laran desorganizadu.
Nia konta, iha tempu rezistensia arte marsiais barak mak involve iha atividade rezistensia nian maibe tempu luta ba ukunrasik an tiha natureza de organizasaun lakon tiha.
“Dalabarak mak akontese baku malu no oho malu iha dal-dalan sira e arte marsiais sai problema seriu,” Deputadu husi bankada Fretilin ne’e dehan.
Antes ne’e Primeiru Ministru (PM), Kay-Rala Xanana Gusmao, hateten bazeia ba rezolusaun ne’ebe governu hasai, katak kualker arte marsiais ne’ebe mak sempre hamosu konflitu iha rai laran, governu iha poder tomak atu taka total sira nia atividade iha fatin hotu.
“ Ita lakon tebes ita nia tradisaun,ami taka tanba sira demais liu tiha ona,”PM dehan.
PM Gusmao dehan, uluk nia sei asume kargu nudar Prezidenti da Republika, nia tolera tebes no hamaus malu durante tinan 10 nia laran ,maibe agora laiha ona toleransia ba atividade grupu arte marsiais sira, tanba sempre halo ema inosente sira mak sai vitima.
“Balun ba hemu bibi ran, manu ran, fahi ran, mama malus buat sira ne’e hotu, depois ba ho jalan tikus ba iha Indonezia atu halo graduasaun ka halo juramentu, depois mai halo problema. Ne’ebe agora ita la bele perdua ona, tanba ta’a malu, oho malu, sira nia inan aman terus iha ne’e, hodi haruka sira ba eskola depois mai lakohi buka netik servisu ruma, ba estraga malu fali,” PM Gusmao koalia ho hirus oituan.
PM Gusmao, sente triste liutan bainhira Timor oan lubuk ida kada tinan sempre ba Indonezia liu husi dalan tikus, hodi rei bandeira Indonezia nian, tanba deit atu hetan graduasaun.







