
Vise Ministru Justisa, Ivo Jorge Valente hateten, governu Timor –Leste sei aprezenta segundu relatoriu kona ba Convention on the Rights of the Child (CRC) ba Komite CRC iha Jenebra, iha Novembru tinan 2013 ne’e.

Vise Valente dehan, governu (Ministeriu Justisa, Saude, Edukasaun, Solidariedade Sosial, Provedoria dos Direitus Humanus e Justisa) hamutuk ho Unicef, agora dadaun elabora hela relatoriu ne’e.
“Buat ne’ebe ita halo ona presiza hadia diak liu tan no buat ne’ebe la diak, ita dehan ami sei halo no iha prosesu laran tanba ita ratifika ona konvensaun direitus labarik, tenke banati tuir,” Vise Ministru Justisa ,Valente dehan.
Nia hatutan, relatoriu CRC primeiru governu Timor-Leste ne’ebe dirije husi Ministeriu Justisa aprezenta iha tinan 2007 no iha rekomendasaun lubuk ida husi komite CRC Jenebra ba estadu, atu asegura direitu labarik iha rai laran.
Iha primeiru relatoriu ne’e, iha buat barak mak presiza halo, ne’ebe balun iha ona prosesu laran hanesan lei justisa juvenil, kodigu labarik inklui mos estabelesementu sentru rehabilitasaun ba labarik ne’ebe komete krime.
Iha parte seluk, reprezentante Organizasaun Forum Tau Matan, Honorio Almeida hateten, sosiedade sivil mos oras ne’e dadaun prepara hela II relatoriu sombra, ne’ebe sei aprezenta mos iha Jenebra fulan Novembru mai.
Nia dehan, lei justisa juvenil no kodigu labarik nudar rekomendasaun importante ne’ebe komite direitus humanus labarik nian rekomenda ba estado Timor –Leste nudar membru ba komite atu kria hodi asegura direitu labarik iha Timor –Leste, maibe seidauk bele responde ba rekomendasaun sira ne’e.
“Ami mos sei koalia nafatin katak governu seidauk iha razaun forte atu hateten ba komite Jenebra, katak lei rua ne’e uja ona tanba sei iha esbosu, katak seidauk sai hanesan politika ida fiksu atu asegura labarik sira,” Almeida katak.
Nia hatutan, sira asesu ona ba draf II relatoriu governu nian ne’ebe koalia liu konaba numeru kuantidade, hanesan total eskola no postu saude inklui uma maternidade ne’ebe sira harii, la’os kualidade implementasaun tanba kuantidade sei la resolve problema.
Nia mos husu ba governu atu kria konsulta publiku, atu ema hotu bele fo hanoin ba relatoriu ida ne’e antes atu ba aprezenta iha Jenebra tinan ne’e.








