Desde Timor-Leste hetan ona Independensia iha tinan 2002, preokupasaun sei nafatin hafoin besik tinan sanulu ho prosesu halo lei foun atu regula asuntu importante sira. Maske prosesu ne’e importante, prosesu elabora materias educativo atu treino profisaun legal ba jerasaun foun lao neneik tebes tamba material educasional menus tebes.
“Asesu ba testu livru kona ba lei Timor-Leste ne’ebe hakerek iha lian ofisial ne’e importante ba servisu Fakuldade de Direitu Universidade Nasional Timor Leste (UNTL),” hateten Reitor Universidade Nasional (UNTL) Dr. Aurelio Guterres iha nia diskursu iha Xanana Sport Center, Bairo Dos Grilos, Dili durante lansamentu livru Etika Profesional de Direitu iha semana kotuk (10 /11).
Tuir Reitor Guterres katak materias ho lian ofisial Tetun kuaze atu laiha liu kedas, no katak iha duni nesesidade real ida atu hakerek material edukasaun kona ba lei Timor-Leste nian iha lian ofisial rua Tetun no Portugues ne’ebe tenki asesivel ba ema hotu, advogado no ema bain bain sira.
Materias, livrus no referensia barak ne’ebe mak advogadu Timoroan sira uza adota deit husi lei nasaun seluk nian hanesan Portugal no Indonesia nian ka adota husi lei tratadu internasional sira.
Entertantu Co–Director programa Regras ba Lei Stanford, Erik Jensen, hateten katak durante hakerek livru autor sira iha responsablidade profesional ida atu uza palavra klaru no uza situasaun legal hipotetiku, pergunta, no diskusaun nian no mos uza situasaun ohin loron atu nune referensias legal sira ne’e bele relevante ba kontextu Timor nian.








