Ironis, kuandu membru governu rasik lahatene kona-ba asuntu jender, liu-liu kona-ba asuntu feto nian tanba sira rasik ratifika ona Konvensaun Halakon Formas Diskriminasaun Hotu-hotu Kontra Feto (CEDAW) iha Dezembru 2002 no vigor iha Timor-leste iha 16 Maiu 2003.
Iha konstituisaun Republika Demokratika Timor-leste (RDTL) artigu 17 koalia kona-ba igualidade feto no mane, katak entre feto no mane iha direitu hanesan, maibe dehan fali membru governu sira laiha konesementu klean no laiha konesementu diak kona-ba jender.
Entaun saida mak Sekretaria Estadu Promosaun e Igualidade (SEPI) halo durante ne’e ba asuntu ka direitu feto nian saugate deit katak koalia deit maibe laiha implementasaun.
Bele los no mos bele sala. Los tanba ita hare realidade katak maske governu implementa ona Lei Violensia Domestika, no halo ona sosializasaun bar-barak iha komunidade sira tantu iha distritu sira no iha Dili, maibe kazu violensia domestika kontinua aas e feto kontinua sai vitima ba mane sira, entaun implementasaun igualidade de jeneru entre feto no mane seidauk maximu.
Bele mos karik membru sira ne’ebe ba halo sosializasaun iha distritu no sub-distritu sira rasik la komprende saida mak jender, saida mak direitu feto nian no saida mak direitu mane nian, feto laiha direitu bainhira… no mane mane laiha direitu bainhira…. e feto no mane iha direitu hanesan bainhira iha…., karik iha sosializasaun ne’e mak esplika ladun klaru tanba sira rasik la komprende hanesan hateten husi Diretora FONGTIL, Dinorah Granadeiro katak membru governu rasik laiha konesementu klean kona-ba asuntu jender entaun satan boot ida ba sosiedade sivil sira hala’o sira nia atividade, liu-liu luta oinsa para feto no mane iha direitu ne’ebe hanesan iha prosesu dezenvolvementu.
Bele sala, tanba ita hare mane balun komesa ona kumpriende no implementa ona iha sira nia uma laran rasik katak feto ho mane iha direitu hanesan, liu-liu ba sira ne’ebe servisu hotu, bainhira fila servisu la’os deit feto mesak mak kaer servisu uma laran maibe mane mos ajuda, hanesan tein, fase roupa, hare labarik no seluk tan.
E mos agora ita hare katak feto barak komesa involve aan iha partidu politiku,feto balun sai ona Ministra, Sekretaria Estadu, Deputada, Diretora iha NGO sira, signifika katak mane sira komesa fo oportunidade ba feto sira atu partisipa iha kualker organizasaun inklui sai membru governu no parlementu tanba feto barak mak komesa hatudu sira nia kapasidade hodi sai lideransa iha setor importante balun.
E esperansa katak ba futuru ita nia governu bele tau prioridade asuntu feto nian nune’e feto mos ho livre bele partisipa iha kualker organizasoens, liu-liu eleisaun jeral ne’ebe sei hala’o iha 2012, numeru feto bele aumenta tantu iha nivel governu, parlamentu no iha setor hotu.






