Fevereiru 2013: Governu Implementa Loja-Unika SERVE

0
89
Vise Ministra Finansas, Santina Cardoso
Vise Ministra Finansas, Santina Cardoso

Vise Ministra Finansas, Santina Cardoso
Vise Ministra Finansas, Santina Cardoso
Hafoin hala’o enkontru ba da-hat nian no liu husi diskusaun interministerial ne’ebe kompostu husi Ministeriu Finansas, Ministeriu Justisa, Ministeriu Comersiu Industria no Ambiente, Sekretaria Estadu Apoiu Setor Privadu ho Organizasaun Internasional Finance Corporation (IFC), kona ba implementasaun Servisu Rejistu Verifikasaun Emprezarial (SERVE) Loja-Unika, ikus mai sira deside fulan Fevereiru tinan 2013, sei estabelese SERVE.

“Tuir akordu ne’ebe maka ohin iha, katak iha fin de Fevereiru 2013 bele ona estabelese SERVE,” dehan Vise Ministra Finansas, Santina Cardoso, iha Edifisiu Sekretaria Estadu Apoiu Setor Privadu , (25/09), iha Colmera, Dili.

Objetivu husi estabelesementu SERVE nia Loja-Unika  atu hafasil emprezariu sira atu rejistu sira nia negosiu ho lais liu no ho durasaun loron lima deit sira nia negosiu rejistadu.

Iha mos knar husi Ministeriu hirak ne’e iha SERVE ne’e mak hanesan: Ministeriu Justisa (MJ) sira sei atende ou rejistu kona ba emprezarial ninian, Ministeriu Comersiu Industria no Ambiente (MCIA), sira nia knar atu hasai ou halo sertifikadu rejistu ba emprezarial ninian no Ministeriu Finansas (MF) parte impostu ninian, hare liu ba TIN ou Numeru Rejistu ba Kompania nian, maibe iha tinan primeiru sei responsavel husi MF.

Vise Ministra ne’e dehan, antes ne’e ekipa ne’ebe sei halao servisu iha SERVE ne’e, ba halo uluk estudu komparativu iha Malaysia, nune’e sira bele iha konesementu bainhira implementa  ona.
“Depois de estudu ne’ebe maka halo husi  IFC no sira nia hanoin no apoiu, entaun Governu iha hanoin ida atu bele kria SERVE ne’e, hodi bele fasilita emprezariu sira ne’e, e hau hanoin ne’e mudansa ne’ebe maka signifikativu, efetivu liu,” Vise Ministra ne’e katak.

Entretantu Sekretaria Estadu Apoiu no Promosaun Setor Privadu, Veneranda Lemos hateten, uluk ema ne’ebe maka atu rejistu sira nia negosiu hodi simu sertifikadu ba sira nia kompania tenke hasai osan ho montante ne’ebe bo’ot no sistema ne’e la fo vantajen ba negosiantes ki’ik sira, maibe ho SERVE loron lima deit.

“Durante halo rejistu ne’e emprezariu sira laiha kustu, ne’e fo vantajen diak ba negosiante ki’ik sira, e tinan lima kotuk alende hasai osan bo’ot prosesu ne’e kleur to’o tinan ida ka tolu mak rejistu ita nia kompania,” Sekretaria Estadu kompara.

Nia haktuir tan katak wainhira kompanhia sira komesa halo’o ona sira nia atividade negosiu ho diak, entaun tenke selu impostu ba Governu tuir rendementu nebe maka sira hetan, maske la iha kustu atu rejista sira nia negosiu.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!