
Rezultado asesmentu Komisaun Nasional Direitu Labarik (KNDL) iha teritorio Timor laran hatudu 67% labarik hetan violensia korporal husi professores sira iha eskola.

Komisaria KNDL, Maria Barreto hateten violensia laos meus ida ne’ebe diak atu eduka labarik sira tanba ne’e professores sira tenke husik mentalidade ida uza violensia korporal hodi eduka labarik sira.
Nia haktuir violensia ne’ebe akontese barak iha escola no uma mak violensia korporal (baku ho ai, hakilar, basa,ku’u, hakneak no kastigu sira seluk)
“Ami nia asesmentu ba iha eskola sira realidade ami haree ho matan professores sira lori ai baku labarik sira ne’e realidade ne’ebe ami haree, ” Komisaria Barreto hateten, iha salaun Ministerio Solidaridade Sosial, Vilaverde, Dili.
Nia preokupa ho situasaun sira ne’e tanba ministerio edukasaun iha ona politika zerotoleransia katak sei la tolera professores sira ne’ebe baku labarik sira maibe realidade kontinua akontese.
Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasional, deputada Josefa Alvares Pereira Soares, ejiji ba Ministerio Edukasaun atu fo formasaun psikologia, pedalogia ba professores sira atu sira bele uza meus ne’ebe efetivu atu bele atende labarik sira ne’ebe nakar.
“Formasaun ne’ebe professores sira simu ne’e oituan liu entau sira menus konesementu sira sempre uja violensia baku, hakilar hodi eduka labarik sira,” Deputada Soares hateten.
Nia hatutan, la’os deit violensia korporal, maibe violensia oioin mak akontese iha eskola hanesan violasaun seksual, abuzu seksual.
Hatan ba kesaun ida ne’e, Ministru Edukasaun, Bendito Freitas, rekonese tanba ne’e ministerio sei esforsu an atu hadia situasaun ida ne’e liu husi fo formasaun ba professores sira kona ba metodu hanorin labarik la ho violensia.
Nia hatutan, presiza tempu atu promove edukasaun la ho violensia iha rai laran tanba liga ho ema nia mentalidade.
Nia haktuir, atu haree asuntu ida ne’e ministerio sei harii mos komisaun etika ida iha ministerio nia okos hodi halo avaliasaun ba dezempenhu professores sira nian liu –liu ba metodu hanorin.
“Ami sei harii komisaun etika hodi haree ba asuntu ida ne’e tanba ita iha ona politika zero toleransia,” Ministru Freitas hateten.








