Bazeia ba estatistika Sentru Informasaun Saude durante tinan 2012 nian hatudu katak, feto foinsa’e (19 anos mai kraik) hamutuk nain 9.719 mak hetan isin rua no hahoris oan ba dahuluk, durante tempu eskola.
Responsabel Saude Reproduktiva Foinsa’e iha Ministeriu Saude, Luisa Barros, hateten feto isin rua ho idade ki’ik sei fo risku bo’ot ba sira nia saude inklui mos ba kondisaun bebe nian.
“Hanesan bele hetan defisiente fizika no seluk tan, tanba ho idade ne’ebe ki’ik sira nia fiziku no oan fatin seidauk prontu atu hetan oan,” Responsabel Barros dehan, iha Dili.
Tuir nia, numeru feto foinsa’e hetan isin rua as ba beibeik, hanesan iha tinan 2009 hamutuk 10.468, iha 2010 hamutuk 9.114, iha tinan 2011 iha 9.293 no tinan 2012 mak sa’e to’o 9.719.
Entretantu Vise Ministra Saude, Natalia de Araújo rekonese situasaun ne’e no ba oin presiza tau atensaun espesifiku ba asuntu ne’e.
“Ministeriu Saude sei fo asistensia ba saude reproduktiva ne’ebe amigavel no apropriadu ba foinsa’e sira,” Vise Ministra de Araujo dehan.
Nia dehan, ministeriu hala’o ona advokasia no sosializasaun planu estrategia saude reproduktiva ba foinsa’e sira, iha baze to’o nivel as inklui sosiedade sivil, profesores no estudante sira iha teritoriu tomak.
Ministeriu Saude mos halo ona koordenasaun ho Ministeriu Edukasaun, atu inklui materia saude reproduktiva foinsa’e iha Kurikulum Ensino Pre-sekundario no Sekundariu,” Vise Ministra Saude ne’e afirma.
Iha fatin hanesan, Primeira Dama, Isabel Ferreira, preokupa tebes ho dadus ne’ebe iha, tanba ne’e husu ba ema hotu liu –liu instituisaun relevantes atu foti asaun konkretu hodi redus numeru ida ne’e.
Tuir nia, atu nasaun ida ne’e sai forte no saudavel, servisu publiku sira liu –liu medikus, emfermeirus no parteira sira iha obrigasaun lori informasaun sira ne’e ba iha komunidade, atu sira iha konesementu kona ba asuntu ne’e.
“Labele hein deit iha ospital no labele halo kampania,workshop no koalia barak, depois la akompania, ita tenke preokupa ita nia povu no joven sira,” Primeira Dama Ferreira dehan.
Iha parte seluk reprezentante United Nation Population Fund (UNFPA) iha Timor-Leste, John M. Pile hateten problema feto foinsa’e sai inan, la’os akontese deit iha Timor-Leste, maibe mos iha nasaun sira dezenvolvidu hanesan Amerika Latina sira no seluk tan.
Atu redus maternidade foinsa’e, nia dehan, importante liu mak fornese edukasaun ne’ebe apropriadu, tuir idade kona ba seksualidade, nune’e sira bele iha konesementu hodi deside bainhira mak sira bele kaben.
“UNFPA sente laran-kmanek atu servisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun atu hala’o pilotu ba Kurríkulu Saúde Reprodutiva ba foin-sa’e sira husi grau hitu to’o 12,” Pile katak.







