Membru Parlamentu Nasional, Deputadu Paulino Monteiro Soares Babo, hateten katak medikus Timor oan foun ne’ebe graduadu husi Cuba kontinua halo mal pratika iha fasilidade saude rezulta ema mate, tanba sira laiha esperiensia atu atende pasiente direita (poli klinika).

Deputado Babo, husu ba Ministerio Saude tenke toma konsiderasaun ba mekanismu servisu sira ne’e, tanba ema barak mak sai vitima ona ba mekanismu sira ne’e.
“Lolos ita nia alin sira foun ne’e hetan akompanhamentu lai husi medikus tuan sira, fo lai pratika ba sira durante tinan ida, se husik deit mak afeta ba ema nia vida,” Deputadu Monteiro sujere.
“Iha fulan ida liu ba akontese kazu ida, medikus foun sira fo partus ba inan feto ida, depois partus bebe hemu foer husi inan, maibe medikus sira la supa sai hatama fali entaun taka bebe nia respirasaun mate kedas.”
Akontesementu ne’e la’os foin, maibe nia dehan, beibeik ona e la’os medikus sira ne’e la hatene, maibe sira laiha esperiensia.
Iha parte seluk, Reprezentante Fundus Populasaun Nasoens Unidas (UNFPA), doutora Domingas Bernardo, rekonese kestaun ne’e no husu entidade hotu atu fo hanoin ba ministerio relevantes hodi fo atensaun ba medikus foun sira ne’e, tanba sira presiza duni atensaun.
“Husu ita hotu fo hanoin ba governu atu tau atensaun ba medikus foun 1000 ne’e, tanba sira nia kurikulum ne’ebe Cuba fo ba sira, halai liu ba prevensaun liu-liu vizita uma maibe clinical part ne’e presiza atesaun,” nia sujere.
Nia hatutan, situasaun sira ne’e akontese bele kauza husi falta medikamentus, ekipamentus inklui mos pesoal sira nia skill atu fo atendimentu ba pasiente sira.








