
Vise-Ministru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde (VMFIS) José dos Reis Magno hateten, durante tinan 2025 Ministériu Saúde rejista kazu dengue hamutuk 1169, menus liu tinan hirak antes.
“Ita hotu hatene, dengue sai hanesan ameasa saúde públiku iha ita-nia rain. Maibé, dadus ofisiál sira hatudu katak iha tinan 2022 ita rejistu kazu dengue hamutuk 5658, enkuantu iha tinan 2025 tun ba 1169. Ida-ne’e akontese, tanba liuhusi intervensaun lalais no efetivu.
Ita konsege kontrola situasaun ida-ne’e inklui detesaun ho lalais, tratamentu prontu, no eliminasaun sistematiku husi fatin ne’ebé moskitu bele moris, kampaña hamoos dengue, haforsa saúdé ne’ebé hala’o iha nivel nasaun tomak, kontribui boot tebes ba konsiénsia públiku,” esplika Vise Magno, iha Hotel Novo Turismo, Díli.
Vise-Ministru Mango dehan, diminuisaun ne’e, haforsa pozitivu liuhusi sidadaun sira, marka vitória boot ba esforsu koletivu governu, parseiru sira, no komunidade tomak iha luta kontra moskitu Aedes aegypti, ne’ebé mak hanesan vétór prinsipal ba virus dengue.
Nia mos subliña katak, sistema vigilánsia epidemiolójiku Timor-Leste nian agora atu deteta foun no bele responde ho rapidamente.
Iha fatin hanesan Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten dengue sai nafatin ameasa globál, ne’ebé maka hamosu husi mudansa klimátika, urbanizasaun ne’ebé aumenta, no movimentu populasaun ne’ebé maka lalais.
“Timor-Leste la sees husi risku hirak ne’e, nasaun ne’e hasoru ona aumentu korrente sira dengue nian. Ita hotu hatene katak, kontrola vstór dengue nu’udar dezafiu boot, maibé rezultadu ida-ne’e hatudu klaru katak komitmentu forte Governu Timor-Leste nian, partisipasaun ativa husi komunidade lokal iha atividade prevenasaun, hanesan hamoos ambiente, mak fatór prinsipal ba susesu. OMS kontinua sai hanesan parseiru sólidu, atu suporta Timor-Leste nia inisiativa hodi mantén reziliénsia no prevene surtu foun iha futuru,” afirma Dr Mathur.
Nia hatutan, OMS hetan priviléjiu atu fó apoiu ba Ministériu Saúde hodi hametin jestaun ba kazu dengue iha nivel hotu-hotu sistema saúde nian.”Ha’u kontente atu nota katak, tinan-tinan, ami fasilita ona formasaun atualizasaun nasionál ida ne’ebé lidera hosi péritu ida ne’ebé importante liu iha mundu, Dr. Ashutosh Biswas. Nia orientasaun ajuda ona atu hadia triajen, klasifikasaun klínika, jestaun dengue grave no padronizasaun kuidadu iha Timor-Leste tomak,” nia informa.






