
Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár (AIFAESA) no TradeInvest, hala’o reforma regulatória hodi hadi’a ambiente negósiu, fortalese konfiansa no aumenta kapasidade empresáriu sira Timoroan hodi bele konkore iha merkadu rejional no Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), no Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK).
Inspetora Jerál AIFAESA, Odete Viegas, esplika katak reforma regulatória refere fó prioridade ba prosesu lisensiamentu, hasa’e padraun sanitáriu, alimentár no adopta sistema vigilánsia dijitál modernu.
“Objetivu loloos atu haree ba papel entidade instituisaun públiku no empreza públika liga ho estatutu funsionáriu no lejislasaun ne’ebé presiza iha reforma no instituisaun hotu-hotu tenke hala’o nia papel hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia rai-laran,” Inspetora Jerál informa ba jornalista sira iha semináriu nasionál ne’ebé realiza iha Hotel JL. World, Metiaut, Díli.
Nia hatutan, atu redus burokrasia, halo negósiu sai fasil liu no seguru, prepara produtu lokál sira tuir padraun internasionál.
“Ida-ne’e duni sai vantajen boot ba esportadór Timoroan sira iha kompetisaun ho vizinu ASEAN,” dehan nia.
Nia hateten Timor-Leste sai ona membru ASEAN no OMK, nune’e hanesan servidór estadu presiza ona prepara kondisaun hahú kedas husi lejialasaun to’o implementasaun katak saida mak presiza hadia no reforsa.
Akademista husi Fakuldade Ekonomia, husi Universidade da Paz (UNPAZ), Tomas Piedade Martins, suporta medida refere husi AIFAESA, no subliña katak regulamentu klaru no efetivu sai alvu ba investimentu.
“Merkadu ASEAN livre ona, maibé produtu Timor-Leste nian presiza kualidade. Regulamentu foun ida-ne’e sei ajuda hamenus kustu no fornese seguransa ba konsumidór internasionál,” nia esplika.
Nia mós hateten katak, ho padronizasaun ne’ebé iha, empresáriu sira bele aproveita tratadu komérsiu ho vantajen, inklui iha OMK nia sistema.
“Rejulamentu ne’ebé forte maibé efisiente, kria ambiente seguru ba negósiu. Ida-ne’e reduz kustu ‘kompliansa’ no atrai investimentu diretu estrangeiru (IDE) iha indústria prosesamentu alimentár,” dehan Martins.Nia afirma katak ho mudansa ne’e sei atrai investimentu estranjeiru, diversifika ekonomia lokál no kria empregu.






