
Parlamentu Nasional (PN) preokupa kona-ba ai-moruk online ne’ebé faan iha Timor-Leste (TL), tanba ne’e husu Ministériu Saúde (MS), atu urjentemente prepara regulamentu kompletu no restritivu ba atividade fa’an no distribui ai-moruk liuhusi plataforma online.
Prezidente Komisaun F trata ba Asuntu Saúde Seguransa Hijiene no Igualdade Jéneru iha PN, Deputada Maria Gorumali Barreto, hateten iha kresimentu esponensiál husi pájina web no aplikasaun Facebook ne’ebé oferese fasil ba ema atu sosa ai-moruk oin-oin.
“Tuir observasaun ne’ebé iha katak situasaun iha Timor laran tomak liu-liu ha’u haree ba iha situasaun Aimoruk Online ne’ebé maka komesa tama mai iha ita-nia rai laran livre loos, ema sosa livre no konsume mós livre hotu,” Deputada Maria Barreto hato’o iha Plenária Parlamentu Nasionál, Díli.
Nia dehan, bainhira ema bele sosa ai-moruk sira ne’ebé mak faan iha media sosial, iha risku boot ba saúde no ema bele mate, tanba infesaun báziku, ida ne’e violasaun seriu ba direitu umanu atu hetan tratamentu seguru.
“Ita haree iha Timor-Leste laran ema balun la kontrola nia kondisaun saúde no kada vez iha tensaun sofre moras oin-oin no nia konsumu tan amoruk diagra ka obat kuat sira-ne’e no derepente fó risku ne’ebé mak mate aat,” nia afirma.
Nia hatutan membru komisaun F hakarak bolu atensaun ema hotu para atu labele livre sosa amoruk viajen ilegal sira ne’ebé mak tuir loloos badan pom indonezia nian neʼebé maka dada husi merkadu ona, maibé amoruk hirak ne’e tama mai livre loos iha rai laran.
Iha fatin ketak, Vise-Ministro Fortalesimentu Institusionál Saúde José dos Reis Magno, rekoñese katak Ministériu Saúde mós haree tiha ona problema ne’e no iha ona planu atu hadi’a regulamentasaun.
“Ministériu Saúde komesa ona tur hamutuk oinsá bele haree ba asuntu ne’e, tanba tempu ida agora ema barak uza média sosial hodi buka moris, tanba ne’e ministério saúde sei buka tuir ema sira ne’ebé mak faan ai-moruk online ne’e priense requezitu ka la’e,” nia dehan.
Vise-Ministro hateten katak MS sei hahú prosesu revizaun lei ne’e ho urjénsia, hodi inklui kapítulu espesifiku kona-ba fa’an ai-moruk liu kanál dijital.
“Regulamentu foun sei obriga entidade hotu ne’ebé fa’an ai-moruk online atu rejista ba Ministériu Saúde, hatudu sertifikadu farmaséutiku ne’ebé válidu, no implementa sistema ida ne’ebé obrigatório atu verifika reseita médiku auténtiku bainhira trata ba medikamentu kontrola. Sansaun ba violasaun sei pesadu,” nia garantia.
Nia mós husu ba komunidade sira atu labele naran hola ai-moruk sira ne’ebé ema faan iha média sosial, di’ak liu mak ba halo tratamentu iha ospitál sira atu nune’e bele simu ai-moruk tuir reseita.”Pesoál saúde sira-ne’e treinadu ona no sira mak hatene liu kona-ba ai-moruk, sira fó ai-moruk tuir reseita sira la naran fó ai-moruk ba pasiente ida, maibé ita ba hola fali iha ema sira ne’ebé mak iha liur, sira naran fó de’it la tuir tan reseita ikus ita hemu ita mak hetan moras tanba ne’e di’ak liu mak moras ba ospitál hodi hetan tratamentu,” nia esplika.






