Sexta, Janeiro 24, 2025

Tuir Sefi Gabinete SERN katak Timor oan tenki partisipa makas iha setor mineral iha area  no nivel hotu-hotu.Xefi Gabinete hosi Sekretaria Estadu Rekursus Naturais (SERN),  Maria Graciete Monis do Rego, hateten katak politika Governu liu liu kona ba rekursu naturais katak Timoroan tenki partisipa makas iha setor mineral iha area hotu hotu no nivel hotu hotu.
“Minarai tenki fo benefisiu makas ba Timoroan, no mos ba rai Timor, tanba minarai sei sai motor aranke ba dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste. Tenki investe iha sektor non-mineral no ba mos ba rekursu humanu,” hateten Xefi do Rego, iha Dili, foin lalais (27/10).
Xefi do Rego hatete tan katak SERN trasa ona nia planu estratejiku ne’ebe fahe ba prioridades ne’en.
“Ami tau importansia ba primeiru rekursu humanus. SERN haruka ona nia bolseiru ba eskola iha estranjeiru hanesan Indonesia, Malaysia, Norweguia, Inglaterra, Portugal hamutuk ema nain atus ida walu nulu.”
Nia hatutan katak boslseru sira ne’e balun foti S1 ka lisensiatura no balun foti S2 ka Mestradu no nia hein katak tinan oin Timoroan bele ona mestradu ba Area Mina rai ninian bele to’o nain tolu nulu ona.

Leia mais...

Tuir Sekretariu Estadu Obras Publikas, Domingos Caero katak, prosesu reabilitasaun ba ponte Loes, oras ne’e atinji ona 85 pursentu no sei remata iha fulan Novembru tinan ne’e.Sekretariu Estadu Obras Publikas, Domingos Caero, hateten katak proseu reabilitasaun ba Ponte Loes iha Distritu Liquica, horas ne’e dadauk atinji ona 85 pursentu no sei remata iha fulan Novembru tinan ne’e.
“Progresu ne’e lao kleur oituan duni tanba sira persija mobilija ekipamentus nebe tuir espesifikasaun nebe sira aprejenta mai ami, mai husi Indonesia. Iha terenu sira nia tekniku ladun barak maibe ami dudu nafatin sira para udan monu rai sira tenki konklui ona Ponte ne’e,” hateten SE Caero Caero, iha Parlamentu Nasional, semana kotuk (13/10).
SE Caero hateten tuir deklarasaun nebe mak Obras Publika simu husi kompania nebe mak halo reabilitasaun ne’e katak, iha loron lima fulan Novembru reabilitasaun ba Ponte ne’e bele remata ona.

Leia mais...

Tuir Vice Ministro Negosius Estranjeirus katak OJE ba ministeriu ne’e iha tinan 2012 provolta 20 miloens tanba hodi hasae ba subsidiu Embaisada sira.Tuir Vise Ministru Ministerio Negosius Estranjeirus (MNE) katak Orsamentu Jeral do Estadu (OJE) ba ministeriu ne’e iha tinan 2012 porvolta 20 milloens tanba hodi hasae  ba subsidiu Embaisada sira  no mos atu harii edifisiu Ministeriu Negosiu Estranjeiru iha rai liur.
“Sae tanba ita sei loke tan Embaisada iha Vietnam, ne’e mak persija tan osan,” hateten Vise Ministru MNE, Alberto Xavier Carlos, iha Parlamentu Nasional foin dadauk (21/10), iha Dili.
VM MNE Carlos hateten katak iha OJE 2012 inklui mos montante ajuda ba nasaun sira seluk no mos hodi hare mos ba kontribuisaun ba Komunidade Paizes Lingua Portuguesa (CPLP) ninian.
Entertantu Deputadu Paul Martins, CNRT, Komisaun B ne’ebe mak trata asuntu Defeza, Siguransa no Negosiu Estranjeiru hateten katak foin dau-dauk MNE halo Audensia ho komisaun B katak iha OJE 2012 prioridade liu mak hodi prepara rekursu humanus atu Timor-Leste bele tama ba ASEAN.

Leia mais...

Tuir Ministru Estatal, Arcangelo Leite katak ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ba 2011 ba Ministeriu Administrasaun Estatal atinji ona setenta e tres pursentu.Tuir Ministru Etatal, Arcangelo Leite, katak ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ba 2011 ba Ministeriu Administrasaun Estatal atinji ona setenta e tres pursentu.
“Salariu vensimentu atinji 73 pursentu, bens e servisus 85 pursentu, kapital menor atinji 90 Pursentu, kapital dejenvolvimentu 40 pursentu, transferensias 95 pursentu,” hateten Ministru Leite, iha Parlamentu Nasional, Dili, semana kotuk (18/10).
Ministru Letie hatete tan katak OJE 2011 ba Ministeriu Estatal nian nebe mak alokasaun bot ba iha programa dezenvolvimentu desentralijadu ka PDL no mos kontinuasaun ba reforsa orsamentu ba Admistrasaun sukus no mos insentivu ba membru konselu du sukus.

Leia mais...