Terça, Setembro 24, 2024

Ekipa konjunta kompostu husi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) liuhusi Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT), Polisia Tránzitu iha Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) halo lansamentu taka sticker ba transporte públiku hodi fasilita ema ho defisiénsia bele asesu ho dignu.

Ekipa konjunta halo lansamentu taka sticker ba transporte públiku hodi fasilita ema ho defisiénsia bele asesu ho dignu.

Ministru MTK, Miguel Marques Gonçalves Manetelo dehan, atividade taka sticker ne’e ba transporte públiku ne'e hodi fó atensaun ba motorista no pasajeiru sira bele fasilita ema ho kondisaun defisiénsia bainhira utiliza transporte públiku.

Nia hatete, sticker ne’ebé mak ekipa konjunta taka ne'e hanesan simblu ida hodi fó atensaun ba ema defisiénsia sira karik sira asesu ba transporte públiku tenke halo tratamentu ba sira ho dignu.

"Ita iha maluk defisiente ho tipu oi-oin hanesan, matan, fizika balun ne’ebé utiliza kursiroda, balun aitonka, ita tenke fasilita sira ho di’ak iha transporte públiku hanesan. Ajuda sira sa’e ba transporte laran, fó fatin ba sira tur, halo tratamentu di’ak ba sira," Ministru MTK Manetelo dehan.

Nia dehan, presiza iha konsiénsia hodi fó fatin ba sira nune’e sira bele tur iha mikrolete laran ho dignu.

“Husu ba komunidade hotu atu halo tuir saida mak hatudu iha sticker ne’e labele lee tiha depois husik deit ka les tiha,” nia salienta.

Entertantu, Komandante Polísia Trazitu Seguransa Rodaviariu Nasionál, Superintendente Asistente Luis da Costa hateten PNTL diresaun Tranzitu prontu apoiu nafatin hodi tulun maluk defisiénsia sira hodi asesu ba transporte públiku hanesan mikrolet hodi respeita sira nia asesibilidade.

“Ita nia maluk ho defisiente mós utiliza transporte públiku hodi halo atividade. Ita espera katak motorista sira sei tau atensaun nune’e ema hotu bele respeita maluk defisiénsia,” nia informa.

Iha fatin hanesan, difisiente Beliza Maria Mesquita Dias dehan ema ho kondisaun difisiente presiza transporte públiku ne’ebé seguru.

"Motorista no pasajeiru sira presiza respeita no fó fatin espesial ba maluk difisiente sira," nia informa.

Nia hatete, seguru katak ema ho difisiensia tenke tuir iha kadera ne’ebé hanesan iha kondutor sira nia kotuk no tur iha kadera ne’ebé besik odamatan atu bele sae no tun lalais.

Alende ne'e mós ADTL husu ba MTK atu kria Dekretu-Lei ka kódigu konduta ida, nune’e bele fó responsabilidade ba kondutór ida kona-ba oinsa asegura seguransa iha kareta públiku ida, nune’e ema ho defisiénsia bele sente seguru no konfortável bainhira asesu transporte públiku.