Terça, Setembro 24, 2024

Valentino da Silva nu’udar oan kiak ida fahe nia tempu hodi hala’o negósiu faan sigarru iha dalan ninin Palácio do Governo, iha kapital Díli, hodi sustenta nia eskola no nesesidade estudu nian, iha Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), iha Faculdade de Ciências Sosiais (FCS), Departamento de Política Pública (DPP).

Valentino da Silva nu’udar oan kiak ida fahe nia tempu hodi hala’o negósiu faan sigarru iha dalan ninin Palácio do Governo, iha kapital Díli, hodi sustenta nia eskola no nesesidade estudu nian.

“Ha’u nia-aman mate ha’u sei kiik, no ami maun alin uma laran hamutuk na’in haat no ida mós mate, hela ami nain tolu, feto ida mane nain rua. Ha’u maka oan da-ruak, tan ne’e ha’u mai Díli atu eskola no faan mós sigarru hodi buka osan bemo no seluk eskola,” dehan joven husi munisípiu Ainaro, postu administrativu Ainaro Vila, suku Casa ne’e.

Nia hatutan, lamehi atu eskola iha UNTL, maibé oportunidade ne’ebé mai nia simu hodi halao, tanba nia abandona nia estudu durante tinan tolu, tanba haree mós ba ekonomia família nian.

“Ha’u lamehi atu eskola iha UNTL, maibé ikus realidade hatudu katak ha’u nia naran sai iha UNTL hodi ha’u halao deit ona eskola. Ha’u halimar iha liur durante tinan tolu (3), maibé ohin loron hakarak eskola maibé ekonomia familia maka lasuporta hodi nune’e ha’u buka osan husi negosia faan sigarru hodi bele sustenta ha’u nia eskola no nesesidade basik,” tenik nia.

Nia dehan, osan ne’ebé nia hetan hodi halo negósiu faan sigarru ne’e impresta husi nia kolega sira ne’ebé servisu ona no hetan mos ajuda husi nia tiu ne’ebé nia hela ba.

“Osan ne’e empresta husi kolega balu ne’ebé servisu ona, no depois osan iha maka sei selu fali. Aleinde ne’e iha mós tiu balu maka fó osan no liliu tiu ne’ebé ha’u hela ba fó osan $20 dolar hodi tau hamutuk sosa sigarru no faan,” akresenta nian.

Nia hateten, nia sempre fahe nia tempu no jere ho didiak hodi tuir aula no hala’o negósiu faan sigarru bazeia ba oráriu ne’ebé iha.

“Ha’u sempre fahe tempu hodi haree iha oras aula ha’u ba tuir, no sai husi aula kontinua kedas faan sigarru, tanba husi sigarru maka ha’u-nia esperansa hodi sustenta ha’u-nia moris. Sigarru ne’ebé faan loron ida hetan osan $5 dolar to’o $10 dolar no osan sira-ne’e rai hamutuk hodi han hemu, osan bemo no balu tau hodi selu semestre nian,” tenik nia.

Iha sorin seluk Arminda Soares nu’udar inan faluk husi osan kiak nain 4 hateten, liuhusi halo negósiu faan sasan iha Largo Lecidere mak sustenta oan sira-nia eskola no nesesidade uma laran nian.

“Ha’u hahú faan sasan sira-ne’e husi tinan 2014 no ha’u-nia katuas oan mate ona. Liuhusi sasan sira ne’ebé ha’u faan ne’e hodi bele sustenta ha’u-nia osan sira-nia eskola no hatan ba nesesidade uma laran,” dehan nia.

Nia hatutan, lafasil atu hetan osan hanesan tempu uluk, tanba tempu uluk bele hetan osan barak maibé agora hetan osan menus tebes no susar atu responde ba nesesidade sira.

“Sasan ne’ebé ema hola ne’e uluk ne’e sei di’ak liu, tanba bele hetan netik to’o $12 dolar ka $15 dolar, maibé ohin loron susar, tanba bele hetan de’it osan $5 dolar ka $7 dolar, tanba ema mos barak maka hahu faan ona iha dalan ninin sira-ne’e,” hatutan negosiante Soares.

Nia dehan, liuhusi rezultadu husi halo negósiu faan sasan nia konsegue jere hodi bele responde ba oan nain haat ne’ebé eskola.

“Osan sira ne’ebé ha’u hetan husi faan sasan sira ne’e hodi selu ha’u-nia oan sira ne’ebé eskola iha Sekundaria KRISTAL, Universidade, no balu hodi sosa fali sasan uma laran nian,” tenik nia.