Terça, Setembro 24, 2024

Veterináriu Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambeno (RAEOA), Dotór Brito de Araujo hateten tuir dadus Ministériu Saúde nian katak totál asu iha RAEOA hamutuk rihun sanulu (10.000), tanba ne’e ekipa husi veterináriu konsege halo ona vasina ba asu rihun neen atus hitu tolunulu resin lima (6735) hodi prevene ba moras raiva.

Veterináriu Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambeno (RAEOA), Dotór Brito de Araujo hateten tuir dadus Ministériu Saúde nian katak totál asu iha RAEOA hamutuk rihun sanulu (10.000), tanba ne’e ekipa husi veterináriu konsege halo ona vasina ba asu rihun neen atus hitu tolunulu resin lima (6735) hodi prevene ba moras raiva.

"Durante fulan Janeiru to'o mai fulan Juñu ne'e ekipa husi veterináriu ne'ebé destakadu iha RAEOA halo ona vasinasaun ba komunidade sira nia asu hamutuk 6735," nia dehan liuhusi telefone.

Nia dehan, prevensaun ba moras rabies importante tebes atu asegura katak, ema no animál sira iha komunidade seguru. Prevensaun inklui vasinasaun ba animál sira, espasu seguru ba animál, no eduka ba komunidade kona-ba perigu sira-ne'e no oinsá atu halo prevensaun sira.

Nia salienta, atu prevensaun ba moras rabies ne'e presiza ema hotu-hotu nia kontribuisaun, tanba komunidade balun la hatene moras rabies ne'e, tanba ne'e presiza kontribuisaun husi parte hotu, hodi bele fahe informasaun kona-ba moras rabies ba komunidade sira.

Iha parte seluk, Sekretario Saúde Rezional Oé-Cusse Luis de Jesus Neno hateten, Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura, Pekuária Peska no Floresta (MAPPF) hodi halo sensibilizasaun ba komunidade sira oinsá atu eduka sira hodi hatene kona-ba moras rabies no oinsá atu prevene an bain hira asu tata. Komunidade tenke hatene sinál sira husi asu ne'ebé afetadu ba moras rabies, bain hira hetan asu sira ho sinál hanesan kaben selín, ta'uk naroman, ta'uk bee no seluk tan, tenke fó hatene lalais ba veterináriu atu mai halo vasinasaun.

“Husi parte Veterináriu nian haree kona-ba vasinasaun ba komunidade sira asu kuaze rihun neen resin ona, no husi ami-nia parte husu ba komunidade sira ne’ebé bainhira asu tata, lori mai ami hare no halo vasinasaun ba ema sira-ne’e,”nia dehan.

Nia husu ba inan-aman sira labele husik labarik sira halimar ho asu sira, tanba ida-ne’e bele fó impaktu ba sira maski la'ós asu hotu-hotu hetan moras ne’e, maibé hanesan inan-aman tenke kuidadu antes, tanba asu ne’ebé durante ne’e maus loos no la si'ak, maibé bain hira moras ne’e kona derrepente si'ak. Se haree asu balun ho sinál ne'ebé oioin, di'ak liu fó hatene ba dotór veterináriu sira atu bele mai halo vasinasaun lalais.