Terça, Setembro 24, 2024

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais, Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Habitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, Timor-Leste hetan Primeiru lugar iha ASEAN nu’udar nasaun ne’ebé afeita ba malnutrisaun krónika ho pusentu haatnulu resin hitu (47%).

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais, Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Habitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, Timor-Leste hetan Primeiru lugar iha ASEAN nu’udar nasaun ne’ebé afeita ba malnutrisaun krónika ho pusentu haatnulu resin hitu (47%).

Nia dehan, Planu Asaun Nasionál Nutrisaun Multisetoriál ba kombate Stunting króniku ne’ebé Timor-Leste sai terseiru lugar iha mundu no primeiru lugar iha ASEAN (Associação de Nações do Sudeste Asiático ) ho persentajen 47%.

"Planu asaun nasionál ne’e interministerial, tanba ministériu hotu-hotu nu’udar movimentu boot ne’ebé sei kontribui hodi hatun persentajen stunting husi 2024-2030 ho metas 47% reduz ba 25%," nia ko’alia bainhira remata enkontru meza-redonda iha salaun, Ministériu Finansas, Aitarak-Laran, Díli.

Nia esplika, liuhusi Planu Asaun Nasionál ne’e Timor-Lesteiha metas 2024-2030 hakarak hatun númeru 47% ne’e ba 25%, ne’e todan, maibé hamutuk ho ministériu relevante, populasaun, toos na’in sira sei bele atinje.

Nia salienta, Timor-Leste presiza servisu makaas atu nune’e hahú husi 2024-2030 ne'e Timor-Leste bele hatun malnutrisaun krónika, selae mak sei la sai husi moras aat ne'e.

Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu Unidade de Missão para o Combate ao Stunting (UNMICS), Joel Maria Pereira hateten, atu kombate malnutrisaun ne'e iha maneira rua, mak hanesan presiza halo intervensaun espesífiku no intervensaun sensivel.

"Intervensaun espesífiku ne'e intervensaun imediata ne'ebé maka presiza ita halo, kuandu problema malnutrisaun konstante ne'e mosu, ida ligadu liuba papél Ministeriu Saúde nian, maibé intervensaun sensivel ne'e hanesan intervensaun sira ne'ebé hodi komplementa intervensaun espesífiku ne'ebé Ministériu Saúde halo, ida-ne’e ita tenke halo se ita la halo intervensaun mak ita labele hatun malnutrisaun ne'e, " nia dehan.

Nia hatutan, servisu sira presiza halo atu nune’e bele hatun malnutrisaun, presiza halo kolaborasaun di’ak ho entre liña ministériu sira hotu, atu nune’e bele atinje tarjetu ne'ebé iha.