Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Primeiru-Ministru (PM) Jose Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão dehan, governu da-sia presiza hadia fatór (9) iha setór edukasaun inklui, reforma jestaun administrasaun, hadia kualidade ensinu, kompleta ekipamentu, avalia kualidade estudante nian, aumenta bolsu estudu, reforma kurríkulu, hadia ensinu superiór, no haluan ensinu superior tékniku, hodi mellora kualidade edukasaun iha Timor-Leste.

Primeiru Ministru Jose Alexandre Kay Rala Xanana Gusmao dehan, Governu Presija Hadia Faktores 9 Hodi Melhora Kualidade Edukasaun iha Timor-Leste.

Nia dehan, fatór 9 ne’ebé mak presiza hadia, hodi fó oportunidade asesu ba ema hotu, tanba edukasaun iha kbiit hodi responde ba nesesidade iha merkadu traballu, nune’e mós kontribui ba hamenus dezempregu.

“Ita tenke reforma jestaun administrasaun iha sistema edukativu, husi kedas Ministériu Edukasaun ba nivel munisipál no to’o eskola, inklui define prosedimentu ne’ebé adequadu no sistema ba monitorizasaun no avaliasaun, ita hadia qualidade ensinu, iha niveis hot-hotu, liuhusi hasa’e kapasitasaun ba profesór sira-nian,” PM Xanana dehan iha Parlamentu Nasional.

Nia dehan nune’e mós tenke, reabilita no fornese ekipamentu ba eskola hahu husi pre-eskolár to’o sekundáriu, avalia didi’ak kapasidade ba rezultadu husi alunu sira.

“Ita tenke hasa’e númeru bolsu estudu ne’ebé sei atribui tuir méritu no nesesidade nasionál ba estudante sira, ita mós sei hadia ensinu superior, hodi garante avaliasaun adekuada, akreditasaun no formasaun kontinua ba dosente sira,” nia informa.

Aleinde ne’e PM Xanana dehan tenke haluan ensinu superiór tékniku, iha área estratéjika ba ekonomia nasionál, hodi kria Instituto Superior Politékniku Turismo, Hotelaria no Ajénsia no Guias de Turismo iha Lospalos, Instituto Superior Politékniku Enjeñaria iha Suai, no Akadémia Peska e Estudos Marinhos iha Manatuto. Governo mós sei hadi’a infraestrutura, jestaun no ensinu iha Instituto Politékniku Betano.

PM salienta katak fatór refere durante ne’e seidauk hadia halo didi’ak, tanba ne’e dezenvolvimentu setór edukasaun iha Timor-Leste seidauk di’ak no la fó oportunidade ba meradu traballu, nune’e kontribui ba hasa’e taxa dezempregu.

“Ita hakarak hadia fatór sira-ne’e tanba ita hakarak iha tinan 2028 Timor-Leste bele atinje ka hetan ona edukasaun no kualidade di’ak, nomós oportunidade asesu ne’ebé bo’ot ba ema hotu,” hatutan nia.

Iha parte seluk Koordenadór Rede Edukasaun Timor-Leste Coalition for Education (TLCE), Jose Monteiro dehan, lakuna sira ne’ebé durante ne’e impaktu ba dezenvolvimentu setor edukasaun mak presiza rezolve hodi bele responde ba ezijénsia povu nian.

“Povu la eziji buat barak ba governu maibé ezijénsia povu nian mak, halo dezenvolvimentu edukasaun, saude, estrada, bee moos, eletrisidade, tanba ne’e husu ba governu IX labele promote de’it maibé presiza rezolve,” nia hatete.

Enkuantu nia dehan, dezenvolvimentu setór edukasaun iha Timor-Leste ne’e importante tebes atu bele fasilita povu nia oan sira asesu ba edukasaun ho kualidade di’ak hodi kompete ba merkadu traballu nune’e redús taxa dezempregu.