Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Kordenadora Fatin Hakmatek, iha Organizasaun Psychosocial Recovery And Development in East Timor (PRADET), Luisa Marçal hateten profesional saúde nain 34 husi nain 67, ne’ebe hetan formasaun konaba ezaminasaun medical forensic mak sei ativu fo atendimentu ba vitima Violénsia Bazea Jenéru (VBJ) iha fasilidade saúde sira.

Kordenadora Fatin Hakmatek, iha Organizasaun PRADET, Luisa Marçal hateten profesional saúde ne’ebe hetan formasaun konaba ezaminasaun medical forensic mak sei ativu fo atendimentu ba vitima Violénsia Bazea Jenéru (VBJ) iha fasilidade saúde sira.

Nia dehan sira nain 33 mak la ativu ona tanba muda fatin servisu no kontinua estudu, maibe sira ne’ebe ativu halao servisu atendimentu medical forensik iha fasilidade saúde hanesan Hopital Referal Maliana nain 3, Hospital Referal Suai nain 4, Servisu Saúde Munisipiu Ainaro nain 2, Servisu Saúde Same Munisipiu Covalima nain 3, Hospital Rejional Baucau nain 5, Servisu Saúde Lospalos Munisipiu Lautem nain 4, Servisu Saúde Viqueque nain 3, Hospital Referal Oecusse nain 4 no fatin hakmatek PRADET Dili nain 6.

“Ezaminasaun medikal forensik laos automatikamente fo opiniaun ba justifikasaun natureza husi krime ne’e rasik, hanesan laos indika fo sala ba ofendedor no atu dehan katak sala ga loos ne’e kompetensia tribunal nian, ne’e hanesan mediku akreditadu halao deit sira nia responsabilidade rekolha informasaun no evidensia sira,”

“Tribunal bele hato’o pedidu atu mediku ne’ebe halo ezame medikal forensik bele fo mos esplikasaun relasiona ho informasaun ne’ebe hakerek ona iha protokolu ne’e rasik,” nia hateten bainhira sai orador iha workshop nasional ho tema Reforsa Kapasidade Setor Saúde Atu Responde ba VBJ iha Timor-Leste: Integra Servisu VBJ ba Sistema Saúde Institusional iha Timor Plaza, Dili.

Nia hateten iha tinan 2009, Ministeriu da Justisa no Ministeriu da Saúde reforsa protokolu ezaminasaun medikal forensik hodi fo formasaun no akreditasaun ba mediku no parteria senhor sira sai treinador hamutuk ho Institutu Nasional Saúde (INS) dezenvolve kurikulum formasaun nian no matadalan hodi fasilita servisu ezaminador sira nian.

Nia hatutan sira mos fo ona formasaun ba ofisial polisia sira, prokurador sira no juis sira atu bele komprende termu mediku nian, liu-liu atu uza informasaun ne’ebe iha protokolu ezaminasaun medikal forensik ne’e hanesan evidensia iha tribunal.

Nia informa numeru estatistika kazu violensia hasoru feto no labarik kontinua aumenta makas husi tinan ba tinan, dadus hatudu iha tinan 2019, sira simu kazu referral foun hamutuk 795 kompostu husi feto nain 728 no mane nain 67. No iha tinan 2020, simu kazu hamutuk 949 kompostu husi feto nain 875 no mane nain 74, mai iha tinan 2021, kazu sa’e ba 1,051 kompostu husi feto nain 943 no mane nain 108. Vitima sira ne’e mai ho kazu diferensia hanesan violensia domestika, abuzu seksual, violasaun seksual, insestu, violensia fisika publika no abandona.

Iha parte seluk, Diretur Nasional Saúde na Familia, iha Ministeriu da Saúde, Vitor Soares hateten atendimentu ezaminasaun medikal forensik fo prioridade liu ba hospital referral sira no sentru saúde internamentu sira tanba ne’e kuaze hospital referral sira iha ona pesoal atu fo atendimentu ba vitima sira.

“Atu hatete deit katak, kada hospital referral nia ema ne’e liu husi ema nain rua mak hetan ona formasaun, maibe hanesan ohin lamentasaun husi PRADET katak muda fatin no ba eskola. Ami sei foti kestaun ne’e iha koseilho diresaun atu hare oinsa fo kapasitasaun ba maluk sira ne’ebe servisu iha hospital referral no sentru saúde internamentu koanba atendimentu forensika nian, tanba mudansa struktura mos fo afeta ba sira ne’ebe hetan treinamentu no balun ba kontinua estuda bele husik hela entau pelumenus tenke halo formasaun aumenta tan atu bele subtitui sira ne’ebe muda fatin no ba eskola,” nia hateten.

Nia hateten konaba ekipamentu hospital referral sira iha atu bele fo atendimentu ezaminasaun medikal forensik ba vitima sira, bainhira nesesariu.