Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Populasaun Timor-Leste ho idade 50 ba leten 2.8% mak sofre moras matan, tuir dadus peskiza asesmentu rapidu prevenensaun matan aat iha 2016.

Populasaun ho idade 50 ba leten 2.8% mak sofre moras matan tuir dadus asesmentu rapidu iha 2016 nian.

Peskizador ne’ebe hanesan mos doutor Marcelino Correia, hateten survey ida ne’e rasik ho objetivu atu hatene problemas matan ne’ebe aas iha rai laran no sai matadalan ba governu hodi halo planu asaun ne’ebe integradu ba saude matan nian.

Nia dehan, moras matan ne’ebe maioria afeta ba populasaun sira iha Timor –Leste mak katarak, glucoma, Corneal opacity ne’ebe kauza ba matan aat bainhira la halo tratamentu sedu.

“Estudu ne’e sai hanesan dadus ida ba ministerio saude atu hadia programa saude matan nian iha Timor –Leste intermus rekursu humanu no ekipamentus,” nia hateten iha Hotel Timor, Dili.

Iha kauza oioin ba problema matan, nia dehan balun tanba idade avansadu labele haree mos ona, hetan asidente iha matan  e balun mos tanba komplikasaun husi moras diabetes.

Tan ne’e, nia husu komunidades sira atu check up matan ho rutina iha fasilidade saude, tanba matan hanesan parte importante ida husi seluk ba ema humanu.

Nia informa, sira identifika ema nain 3,350 husi sukus iha teritorio tomak sai hanesan sampel ba peskiza ne’e.

Entretantu Diretor Jeral asuntu Kooperasaun Ministerio Saude, Narcisio Fernandes peskiza ne’e importante tebes ba ministerio saude atu bele dezenvolve programa kontrolu no prevensaun ba moras matan nian iha rai laran.

Nia rekonese, katak servisu atendimentu ba saude matan nian seidauk maximu tanba limitasaun rekursu humanu.

“Ministerio saude sei infrenta problema rekursu humanu iha area saude matan nian, ita presiza kapasita nafatin,” nia hateten.

Nia dehan, sei uza dadus ne’e hodi dezenvolve planu estrategiku ne’ebe integradu no komprensivu ba servisu saude matan nian iha rai laran.

Iha oportunidade ne’e Diretor Jeral Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV), Jose Antonio Guterres husu ba parseirus dezenvolvimentu atu kontinua suporta ospital, liu –liu rekursu humanu iha area matan nian tanba timor foin iha mediku espesialista matan nain ida deit.

“Ami presiza ophthalmologista minimu nain 10 no sub-espesialista ba moras matan hanesan katarak, glucoma, no retina tanba ne’e hau la sente moe husu nafatin parseiru sira nia apoia,” nia hateten.

Nia dehan, tinan ida ne’e ospital sei haruka tan mediku nain rua ba hasai espesialista matan iha Nepal.

Reprezentante Organizasaun Mundial Saude (OMS) iha Timor –Leste, dotor Rajesh Pandav hateten sira nafatin suporta governu hodi dezenvolve planu estrategiku ba kuidadu saude matan nian.

 “Organizasaun mundial saude iha komitmenu atu suporta governu Timor –Leste no esforsu hamutuk hasa’e servisu kuidadu saude matan,” nia hateten.

Alende ne’e, sira mos apoia governu halo servisu screening matan ba labarik sira iha eskola hodi halo detensaun sedu.  

Peskiza ida ne’e hala’o iha teritorio tomak ho apoia finanseiru no tekniku husi organizasaun international LIONS no South-East Asia IAPB inklui OMS.