Quarta, Maio 01, 2024
Total visitors: 766366

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino informa tenke sinkroniza ona planu no programa interministeriál ba asaun integradu hodi atinji objetivu dezenvolvimentu infánsia dahuluk, hadia nutrisaun-seguransa ai-han no empoderamentu ba joven sira.

 

Governu Estabelese Forsa Tarefa Interministeriál Ba Asuntu Sosiál (8) Husi: Paulina Quintão, TDW Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino informa tenke sinkroniza ona planu no programa interministeriál ba asaun integradu hodi atinji objetivu dezenvolvimentu infánsia dahuluk.

Nia dehan asuntu sosial ne’ebé sai foku mak problema malnutrisaun, raes badak ba labarik sira, oportunidade dezenvolvimentu infánsia dahuluk ne’ebé kualidade, tanba labarik barak idade tinan 5 mai kraik la asesu ba edukasaun no taxa dezempregu aas, entaun presiza planu empoderamentu ba joven sira, liu-liu fornese ba foinsa’e sira koñesimentu, abilidade, rekursu no oportunidade ne’ebé sira presiza hodi partisipa ho ativu iha sosiedade no kontribui ho pozitivu iha sira-nia komunidade.

“Prioridade fundamental transversal tolu ne’e presiza koordenasaun ne’ebé forte no efetivu liu iha governu, no entre Timor-Leste ho nia parseriu dezenvolvimentu sira. Koordenasaun estreita ida-ne’e importante tebes atu hakotu obstaklu institusional no evita duplikasaun.

Importante liu mak garantia implementasaun polítika no programa sira ho efisiente, aloka didiak rekursu limitadu sira no asegura responsabilidade,” nia hateten bainhira partisipa iha serimónia lansamentu Forsa Tarefa Interministerial ba Asuntu Sosial no revizaun kapital umanu husi Banku Mundial iha salaun City 8 Manleuana, Díli.

Nia hateten depois lansamentu ne’e, ekipa asesór sira no parseriu dezenvolvimentu prinsipal interesadu sira sei diskute operasionalizasaun sekretariadu no fundu multi-doador.

Iha oportunidade ne’e, Ministru orienta ministériu relevante sira atu nomeia diretór jeral sira hodi ko-lidera grupo traballu hodi reuniaun ho parseru dezenvolvimentu sira atu finaliza termu referensia ba kada grupu traballu nian.

Ministériu ne’ebé tama iha forsa tarefa ne’e mak Ministériu Edukasaun, Ministériu Sáude, Ministériu Solidaridade Sosial no Inkluzaun, Ministériu Joventude Desportu, arte no Kultura, Ministériu Ensino Superior, Sensia no Kultura, Ministériu Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál, Sekretaria Estadu Igualdade (SEI).

Entretantu, Diretór Ezekutivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Valente da Costa Pinto apresia governu nia esforsu halibur parte hotu-hotu hodi buka solusaun ba problema nasionál sira, liu-liu kombate malnutrisaun iha rai-laran.

Nia dehan la’ós tempu ona lider nasionál sira kontinua hato’o mensajen sira, maibé tenke ona tau iha prátika no asaun konkretu husi liña ministériu sira atu rezolve problema malnutrisaun.

“Saida mak ami rekomenda agora presiza tau iha prátika no asaun ida konkretu katak ministériu ida ne’ebé atu halo saida no halo iha ne’ebé. Nune’e tinan lima oin mai ita bele sukat no haree mudansa ne’ebé ita halo hodi kontribui ba rezolve problema sira,” nia hateten.

Nia hateten estrutura governu bo’ot tebes, signifika iha rekursu naton atu halo asaun imediata ho sériu rezolve problema, tanba ministériu ida-ida iha alokasaun orsamentu no iha mós apoia fundu ne’ebé mai husi parseiru dezenvolvimentu sira.

Iha parte seluk, Diretór Rejionál Banku Mundial Ba Dezenvolvimentu Umanu, Alberto Rodriguez hateten kriasaun forsa tarefa interministerial ba asuntu sosial ne’e hatudu komitmentu governu nian ba dezenvolvimentu umanu ne’ebé la husik ema ida iha kotuk liu-liu grupu vulnerável sira.

Nia konsiente presiza apoia koletiva ba dezenvolvimentu rekursu umanu, tanba ne’e ajénsia UNICEF, WFP no UNFPA hamutuk ho Banku Mundial sei halo koordenasaun ne’ebé mutua ho ajénsia dezenvolvimentu sira seluk atu apoia governu ba implementasaun.

“Ha’u hakarak kongratula governu nia inisiativa ida-ne’e no husu apoia tomak husi Banku Mundial ba servsiu forsa tarefa interministerial nian hodi atinji objetivu ne’ebé abisiozu. Ha’u mós espera ajénsia dezenvolvimentu hotu sei ativu apoia servisu ida-ne’e ho espesialidade no rekursu ne’ebé sira iha,” nia hateten.