Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Ministériu Saúde (MS) ho Ministeriu Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI) lansa dokumentu importante tolu, hanesan padraun operasional, prosedimentu Integradu Referal saúde mental no apoia psikososial ba komunidade no matadalan tratamentu psikiatria ba pessoal saúde sira hodi guia profesionais saúde sira fo tratamentu ne’ebé kaulidade no dignu ba pasiente sira.

Diretóra Jeral Prestasaun Servisu, iha Ministériu Saúde, Doutóra Odete da Silva Viegas hateten dokumentu sira ne’e importante tebes atu guia pesoal saúde sira fo atendimentu apoia psikososial ba komunidade sira no halo referal ba kazu sira ne’ebé agresivu atu hetan tratamentu psikiatria iha hospital.

Diretóra Jeral Prestasaun Servisu, iha Ministériu Saúde, Doutóra Odete da Silva Viegas hateten dokumentu sira ne’e importante tebes atu guia pesoal saúde sira fo atendimentu apoia psikososial ba komunidade sira no halo referal ba kazu sira ne’ebé agresivu atu hetan tratamentu psikiatria iha hospital.

“Padraun ne’e importante tanba ita atu trata moras tenke iha matadalan ida atu ita lao tuir, karik iha problema rma mosu ita bele justifika katak padraun ne’e mak pessoal saúde sira lao tuir,” nia hateten hafoin partisipa serimonia lansamentu dokumentu iha salaun Palacio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia konsiente moras mental dadaun ne’e sai preokupasaun bo’ot ba saúde públika, liu-liu numeru estatistika aumenta barak tanba nudar nasaun post konfiltu ema barak moris iha trauma no dezenvovimentu ne’ebé seidauk bele benefisia ema hotu afeita ema nia kondisaun emosaun no psikologia.

Nia informa iha tinan 2022, total pasiente moras mental ne’ebé rejistu no ativu halo tratamentu iha fasilidade saúde sira hamutuk 2,000 resin. Husi numeru ne’e iha nain 200 mak rekuperadu no nain 10 mak lakon vida.

Entertantu, Diretor Jeral, iha Ministériu Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Florencio Pina Dias Gonzaga hateten sira nia knar hare liu ba re-integrasaun sosial nian tanba ne’e nafatin kolabora ho parte saúde atu bele fo atensaun ba pasiente sira ne’ebé rekuperadu ba fali familia.

“Ami kontente tebes ho padraun operasional ida ne’e tanba kauze mensiona saida mak liña ministériu halo ho parseru sira, liu-liu ministériu saúde no MSSI sei halo liga ho asuntu saúde mental no apoia psikososial ne’ebé ita presiza fornese ba maluk sira ne’ebé enfrenta problema mental,” nia hateten.

Iha parte seluk, Psikologu, iha Hospital Nasionál Guido Valdares (HNGV), Idalina Borges hateten sei halo formasaun ba pesoal saúde sira iha teritorio no halo mos sosializasaun ba autoridade lokal, lideransa komunitaria no komunidade sira konaba prevensaun, primeru sekoru sikologiku no oinsa halo referal ba paseinte moras mental asesu ba tratamentu.

“Tratamentu ida atu susesu presiza apoia familia nian, tanba ne’e ita nia lema saúde mental mak klinika mak familia no hospital mak komunidade, entau komunidade tenke fo kontribuisaun no familia tenke tau matan no apoia pasiente sira,” nia hateten.

Nia dehan problema mental ne’e laos deit ema hira ne’ebé hela no lao iha dalan ninin sira, maibe ema hotu ne’ebé ho preokupasaun sira hanesan hanoin barak laiha servisu, presaun husi kultura no tradisaun, presaun ekonomia familia.