Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Organizasaun Forum Komunikasaun Ba Feto Timor Lorosa’e (FOKUPERS), Maria Jose Guterres hateten estado liu husi governu presiza hamosu estrategia ida atu involve entidade hotu halo asaun kombate no elemina violensia hasoru feto no labarik tanba nudar ema humanu iha valor no dignidade hanesan laiha ida mak bo’ot liu ida seluk.

Diretora Organizasaun Forum Komunikasaun Ba Feto Timor Lorosa’e (FOKUPERS), Maria Jose Guterres hateten estado liu husi governu presiza hamosu estrategia ida atu involve entidade hotu halo asaun kombate no elemina violensia hasoru feto no labarik.

Nia dehan asaun importante ne’ebe tenke konsidera mak haforsa edukasaun sivika kona ba direitu humanu ba sidadaun hotu, edukasaun saúde seksual, taka situs pronografia tanba kazu violasaun seksual, abuzu seksual akontese barak iha sosiedade.

“Iha kampanha loron 16 aktivismu kontra violensia hasoru feto no labarik hahu loron 25 Novembru to’o 10 Dezembru ne’e sai momentu diak ba ita sidadaun hotu atu halo reflesaun oinsa hare ba kotuk violensia sira ne’ebe akontese ba feto no labarik. Ita hare importante tebes ita tenke kombate no elemina atu feto no labarik bele goza sira nia direitu no liberdade hanesan mos mane sira tanba nudar ema humanu ita iha valor no dignidade hanesan laiha ida mak bo’ot liu,” nia hateten iha salaun MSSI Kaikoli, Dili.

Nia dehan hahu fulan Janeiru to’o Outubro tinan 2020, sira simu vitima feto no labarik feto hamutuk nain 263, ne’ebe buka justisa ba violensia ne’ebe sira hetan.

Nia haktuir tipu violasaun ne’ebe sira hetan mak violensia domestika, abandona no abuzu seksual, violasaun seksual inklui insestu ba minoridade hamutuk 48 kazu.

“Husi total kazu ne’ebe iha kazu 10 mak hetan ona desizaun final iha tribunal hanesan kazu fragante deleito ida, abandona nen, violasaun seksual ida, violensia publika ida no violensia domestika ida. Desizaun sira ne’e fo duni justisa ba feto no labarik bazeia ba gravidade krime ne’ebe sira hetan,” nia hateten

Nia dehan atu elemina krime sira ne’e iha rai laran ema hotu tenke konsidera justisa ne’e importante tanba ne’e tantu feto no mane ne’ebe komete krime tenke iha justisa ne’ebe justu ba aktu sira ne’e atu bele fo edukasaun ba sosiedade katak violensia ne’e ladiak no laos kultura timor tenke halakon.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasional, Deputada Elvina de Sousa hateten sidadaun hotu tenke preokupa ho violensia ne’ebe akontese iha rai laran no hola parte iha asaun atu kombate.

Nia dehan baze legal sira ne’ebe vigora iha rai laran forte tebes fo protesaun ba feto no labarik, maibe implementasaun mak sei presiza haforsa atu ema hotu bele toma responsabilidade hodi kontribui ba kombate violensia.

“Ita hatene violensia domestika ne’e nudar krime publiku katak se deit mak hare nia bele ba halo keixa, maibe dala barak komunidade hare la ba halo keixa tanba konsidera ne’e problema uma laran bikan kanuru tarutu. Entau pensamentu ida ne’e sai bareira ba komunidade atu kontribui ba hakotu violensia,” nia hateten.

Nia dehan presiza mos halo sosializasaun ba komunidade sira kona ba lei sira ne’ebe vigora iha rai laran atu komunidade sir abele iha konesementu hodi kontribui ba redus krime hasoru feto no labarik, ne’ebe akontese beibeik.