Quarta, Maio 01, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Ezekutivu Centru Logistika Nasionál (CLN), Jacinto Paijo hateten orsamentu tinan 2023, governu aloka $3,000,000 hodi sosa foos importasaun toneladas 4000 hodi kompleta produsuan rai laran hodi asegura stok aihan ba populasaun.

Diretór Ezekutivu Centru Logistika Nasionál (CLN), Jacinto Paijo hateten orsamentu tinan 2023, governu aloka $3,000,000 hodi sosa foos importasaun toneladas 4000.

Nia dehan governu anterior, liu-liu Ministeiru Negosiu Estranjeiru no Koperasaun (MNEK) asina akordu ho governu Kambodia no iha governu aktual kontinua koperasaun ne’e hodi sosa foos husi Kambodia.

“Ho orsamentu 3 milhoens ne’e ita sosa foos importasaun tonelada 4000. Foos ne’e ita laiha broken iha saku ita la tau broken tanba 100% kaulidade diak tanba iha rekejitus ita husu foos diak liu no hare ida ne’ebé foun foin koleta,” nia hateten iha salaun City 8 Manleuana, Dili.

Nia hateten foos ne’e kualidade diak tanba ne’e nia presu karun kada saku purvolta $21, 25 centavus tanba ne’e sira halo hela analiza ba presu ida ne’e hodi aprezenta ba governu atu deside modelu intervensaun, distribui deit ba komunidade liu husi apoiu humanitarian sira ou faan hodi hetan fali rendimentu ruma.

Nia hatutan politika governu nian mos promove produtu lokal hodi hasa’a produsaun tanba ne’e iha 2023, sira sosa produtu lokal tonelada 3000 no tinan 2024, sira sei sosa produtu lokal tonelada 4000.

“Politika ne’ebe halo liu husi provoka sosa hodi insentiva produsaun garantia merkadu no planu iha futuru fo subsidiu ba funsionariu públiku sira atu garantia merkadu kria servisu ba joven sira tanba ita nia rai abandona iha teritorio laran barak, sistema agrikultura sei tradisional, joven lahalo servisu iha natar no to’os, animal sira husik deit no irigasaun laiha,” nia hatutan.

Nia haktuir atu hasa’e produsaun rai laran presiza investimentu ne’ebé bo’ot atu moderniza sistema agrikultura no melhora sistema irigasaun sira inklui halo drainage atu konserva bee ba atividade agrikultura.

Nia informa produtu local ne’ebé sira sosa mak hanesan hare kulit, foos, batar, foremungu, fore rai, maibe produsaun menus tanba ne’e produtu ne’ebé maioria konsumu hare kulit atu bele rai kleur.

Iha tinan 2023, Camara de Comercio e Industria de Timor-Leste (CCI-TL) kopera ho camara comersio Indonesia, servisu hamutuk ho agrikultor sira halo projeitu pilotu hasa’e produsaun hare iha munisípiu Baucau, Manatutu no Maliana.

Iha parte seluk, Peskizador husi Organizasaun Sosiedade Sivil La’o Hamutuk, Mariano Ferreira hateten dependensia Timor-Leste nian ba produtu importasaun sei makas tanba investimentu iha setór agrikultura sei menus.

“Ita nia situasaun rai laran ita hotu hatene problema lubun ida, ita nia dependensia makas ba importasaun. Ita tama tan ba Organizasaun Mundial Komersiu sei sai aat liu tan tanba produtu importasaun sei domina rai laran no ita nia produtu rai laran sei iha fatin,” nia hateten.

Nia husu governu atu fo prioridade dezenvolve ekonomia rai laran, liu husi investe iha setór agrikultura, saúde, edukasaun no setór baziku sira seluk.