Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Governu liuhusi Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) loke ona prosesu tenderizasaun hodi sosa fini husi agrikultór sira kada munisípiu.

Governu liuhusi Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) loke ona prosesu tenderizasaun hodi sosa fini husi agrikultór sira kada munisípiu.

Diretora Jerál MAP nian, Maria Odete do Ceu Guterres hatete, fini ne’ebé mak agrikultór sira prodús ne'e ekipa husi MAP identifika ona katak kualidade di’ak tebes tanba ne'e governu presiza sosa nune'e hodi tulun agrikultór sira.

"Ita halo ona prosesu tenderizasaun hodi sosa fini husi agrikultór sira kada munisípiu," DG MAP Guterres dehan.

Nia dehan, fini ne’ebé mak MAP sosa ne'e la’ós de’it hare maibé batar, fore-tali, fore-rai, fore-mungu no seluk tan ne’ebé mak agrikultór sira prodús iha natar no to'os.

"Fini ne’ebé ita sosa husi agrikultór sira, ami sei rai iha armajen ho seguru nune'e tempu ruma agrikultór sira presiza ami fó fali ba sira hodi kuda fali," nia dehan.

Nia hatete, polítika sosa fini husi agrikultór sira hodi tulun sira liuhusi programa povu kuda governu sosa.

Iha parte seluk, Peskizadór Asuntu Agrikultura no Rai iha NGO La'o Hamutuk, Mariano Ferreira, dehan iha tinan barak nia laran la tau matan kona-ba polítika fini nasionál ne’ebé mak MAP nomós ajénsia balun husi Austrália sira halo no polítika fini nasionál ne'e ho objetivu atu redús fini mai husi rai liur.

"Polítika sosa fini husi agrikultór sira ne'e ho objetivu atu bele redús importasaun fini mai husi rai liur," Peskizadór Asuntu Agrikultura no Rai Iha Lao Hamutuk Ferreira dehan.

Nia dehan, La'o Hamutuk apoiu polítika governu nian kona-ba sosa fini husi agrikultór sira, nune'e liuhusi fini ne’ebé mak governu sosa ne'e osan sira bele utiliza fali ba nesesidade loro-loron nian.

Enkauntu Agrikultór Amaro Sarmento Alves husi Munisípiu Manufahi agradese tebes tanba governu bele sosa ona produtu ne’ebé mak agrikultór sira kuda.

"Liuhusi osan ne’ebé mak governu fó liuhusi fini ne’ebé mak governu sosa ami hodi sosa hahan nune'e mós selu ona nia eskola," Agrikultór Amaro dehan.

Enkauntu nia dehan, bai-bain kompañia balun sosa batar ne'e, batar noi-mutin lata ida, ho presu $5, maibe batar bai-bain ne'e presu dalaruma $3 de’it, tanba ne'e to'os bo'ot maibé kuda barak mak sira sosa ladun di’ak mós estraga enerjia, no kuda barak mos animál fahi laiha, aat ba soe de’it, tanba sujere atu governu liuhusi MAP atu haree fini ne’ebé mak iha distribui ba agrikultór sira ne’ebé mak presiza.