Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Tékniku Superior Planu no Monitorizasaun husi Instituto Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA, IP), Elvis Martins, hateten tuir dadus ne’ebé sira hetan husi Ministério Saúde (MS) katak, pasiente moras HIV-SIDA na’in 449 halai sees husi tratamentu saúde antiretrovial.

Tékniku Superior Planu no Monitorizasaun husi Instituto Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA, IP), Elvis Martins, hateten pasiente moras HIV-SIDA na’in 449 halai sees husi tratamentu saúde antiretrovial.

Nia dehan pasiente ne’ebé halai sees husi tratamentu saúde tanba fatór lubuk ida, primeiru mai husi família uma laran rasik tanba lakohi simu realidade, ida seluk mai husi pesoál saúde balun ne’ebé la rai pasiente sira-nia privasidade.

“Aleinde fatór hirak ne’e, iha fatór seluk mós tanba pasiente sira-ne’e dook husi sentru saúde. Bainhira sira atu halo tratamentu tenke lakon osan hodi ba halo tratamentu, entaun halo pasiente balun moe ikus mai sees husi tratamentu saúde, tanba ne’e INCSIDA agora dadaun servisu hamutuk ho MS atu bele fó kapasitasaun ba pesoál saúde sira iha Timor-Leste laran tomak,” iia dehan iha servisu fatin Pantai Kelapa, Díli.

INCSIDA enkoraja ema hotu karik deskonfia maluk ruma iha uma laran, mak hetan sintomas balun, favor ajuda sira atu hakbesik an ba iha sentru saúde hodi hetan tratamentu, tanba HIV-SIDA ne’e tenke halo tratamentu duni, se la halo tratamentu ida-ne’e afeta tebes ba vida moris.

Nia haktuir, INCSIDA kontinua halo sosializasaun liu husi televizaun, rádiu, no mós liu husi media social sira, atu enkoraja nafatin maluk pasiente HIV-SIDA ne’ebé mak pozitivu hela, atu hakbesik an ba sentru saúde ne’ebé besik hodi halo tratamentu, no labele hadook an husi tratamentu, tanba pasiente sira ne’ebé halai sees husi tratamentu ne’e risku tebes ba saúde liu liu ba sira nia vida katak bele mate sedu.

Iha fatin seluk, Koordenador Rede Saúde Timor-Leste (REBAS-TL), Joaquim Soares liu husi via-telefone, hateten Timor-Leste hanesan nasaun ki'ik, ki’ak, mukit no iha populasaun ne’ebé uitoan, aban-bainrua Timor-Leste sei sai hanesan nasaun seluk, ho kazu HIV-SIDA sei aumenta barak liutan, ida-ne’e tanba situasaun moris ema nian iha liña kiak ne’e.

“Ita ki’ak tiha ona, ki’ak tan iha edukasaun no koñesimentu. Ita-nia kondisaun moris ne'ebé kiak tebes, ikus ita bele tama iha situasaun ida grave, bainhira ita-nia governu la servisu ho sériu hodi kuidadu atu hapara moras sira-ne’e, hodi labele halo tranzmisaun tan husi ema ida ba ema seluk liu husi relasaun seksuál,” nia salienta.

Nia haktuir pasiente HIV-SIDA barak mak halai sees husi tratamentu saúde, tanba kestaun estigma no diskriminasaun, no katak iha estudu lubuk ida hatudu katak, pesoál saúde sira mak la kuidadu no rai segredu pasiente HIV-SIDA sira-nian, hodi fó sai informasaun ne’e ba iha públiku, entaun maluk sira ne’e halai sees husi tratamentu, ikus mai la bele kontrola sira ho di'ak.

“Ami husu ba profisionál saúde sira tenke garante pasiente sira-nia privasidade, maluk sira ne’ebé afetadu ba HIV-SIDA sira-nia problema no sira-nia segredu ne’e. Pesoál saúde sira mak lekar fali ba li'ur. Balun ita haree trauma, balu família la simu ikus duni sai husi uma. Feen-laen bele soe malu. No balun tenta atu oho an. Tanba de'it buat ida ita nu'udar pesoál saúde la rai pasiente HIV-SIDA sira-nia segredu ikus mai pasiente barak hadook an husi tratamentu saúde,” nia haktuir.

Nia salienta tan katak, ida-ne’e bele hamosu kauza boot ne’ebé bele hada'et ba ema seluk, no problema barak iha area ida-ne’e, tanba ne’e presiza atu rai ema nia privasidade, buka mekanizmu di'ak atu bele kontrola nune’e sira bele fiar professional saúde sira, hodi labele halai sees husi tratamentu saúde.