Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Ezekutivu Institutu Nasionál Farmasia no Produtu Mediku (INFPM), Brígido Simão Dias de Deus informa kompañia hatama ona aimoruk kuaze 62% husi 1483 items ne’ebé nasaun presiza iha armajen sentral no hahu distribui ona ba fasilidade saúde sira hodi responde ba nesesidade tratamentu saúde.

Diretór Ezekutivu Institutu Nasionál Farmasia no Produtu Mediku (INFPM), Brígido Simão Dias de Deus informa kompañia hatama ona aimoruk kuaze 62% husi 1483 items ne’ebé nasaun presiza iha armajen sentral.

Nia dehan ikus fulan-janeiru ne’e aimoruk no produtu mediku kontainer hat mak sei tama tan husi Indonesia no balun husi Australia. Maibe agora dadaun aimoruk kategoria vital disponivel iha 84%, esensial iha 65% no nesesariu nian iha 84% tanba ne’e situasaun normal ona.

“Aimoruk sira ne’e tama mai ita bele responde ona situasaun sira ne’ebe agora dadaun ema hotu preokupa. Hau sente situasaun normal la hanesan ho ema koalia iha públiku. Loos aimoruk balun laiha duni, maibe laos buat hotu-hotu laiha hanesan informasaun espalha iha públiku ne’e,” nia hateten iha servisu fatin Kampun Alor, Dili.

Nia hateten stok out ne’e la fiksu bele tun no bele sa’e kualker tempu tanba aimoruk sira ne’ebé importante tama mai direitamente ba kedas iha hospital sira, entau numeru stok out ne’e la iha mudansa.

Nia hatutan tuir kalkulasaun aimoruk ne’e sei responde deit to’o fulan tolu, maibe kompañia sei hatama tan bele kobre to’o fulan Juñu hodi hein prosesu tenderizasaun ba kompra reguler ho orsamentu jeral estadu bele kobre to’o fin do ano 2024.

Entretantu, Vice Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Asuntu Sosial no Ministru Dezenvolvimentu Rural, Mariano Assanami Sabino, hateten halo ona diskusaun ho tekniku sira katak presiza reve regulamentu sira atu fasilita prosesu sosa aimoruk.

“Loron hirak liu ba iha duni problema oituan, maibe de faktu hau mai iha ne’e hare garante aimoruk iha ona. Maske nune’e ami rona nafatin kritika no hanoin sira ne’ebé sosiedade sivil, parlamentu nasionál, inan aman sira levanta,” nia hateten.

Iha parte seluk, Sekretario Jeral RENETIL, Joaquim Fonseca hateten desde ukun aan sistema saúde sei nafatin bolu públiku nia atensaun laos deit insidensia moras barak, maibe problema barak liga asesibilidade populasaun iha area remotas, falta ekipamentu, falta aimoruk hodi fo atendimentu ne’ebe asesivu no kualidade ba ema hotu. Nune’e mos problema rekursu umanu hare husi kuantidade, kualidade no distribusaun seidauk naton atu garante asesibilidade no fornesementu saúde ho kualidade.

“Husu governu foti medida urjente hodi rezolve aimoruk no bens konsomoves sira ne’ebe dadaun ne’e out of stock iha Timor-Leste,” nia hateten.

Nia mos ejiji governu atu rekruta pessoal saúde ne’ebe kualifikadu hodi prenxe fatin sira ne’ebe sei mamuk tanba diskontinusaun kontratu ba profesionais saúde sira hodi normalize prosesu atendimentu saúde ba sidadaun sira.