Sábado, Maio 18, 2024
Total visitors: 766366

Adjuntu Provedor Direitus Humanus no Justisa, Rui dos Santos, hateten harii tribunal internasional hodi prosesa autores ba krimi pasadu iha Timor-Leste ladauk prioridade, tanba seidauk iha baze legal kona ba ida ne’e.


Adjuntu PDHJ ne’e dehan, Lei  Reparasaun das Vitimas no Institutu da Memoria ne’ebe koalia kona ba ida ne’e, to’o agora sei pendente hela iha Parlamentu Nasional.

“Tuir politika ne’ebe ita nia governu, ita nia estadu iha katak, tribunal ba krimi pasadu la’os prioridade,” Adjuntu PDHJ, Rui dos Santos dehan, iha Salaun Delta Nova, Comoro, Dili.

Maibe nia  hatutan, la taka dalan atu prosesa kriminozu sira ne’e iha future, mais importante mak lei reparasaun das vitimas no institute da memoria, Parlamentu tenke aprova.

Iha sorin seluk  Diretor Ezekutivu Judicial System Monitoring Program (JSMP), Luis de Oliveira Sampaio, hateten,sira nafatin fo hanoin ba estadu atu fo kondisaun ba vitima sira ne’e.

“Tanba krime pasadu ne’e, krime ne’ebe mak pertense ba komunidade internasional nian,”  Diretor Sampaio katak.

Nia dehan,violasaun direitus humanus ne’ebe akontese iha pasadune’e, la’os estadu Timor-Leste ho Indonezia nian maibe komunidade internasional.

“Tanba ne’e mak Aliansa Nasional ba Tribunal Internasional (ANTI) kontinua halo movimentu, ejiji kuandu la iha justisa ba krime pasadu, tenke kria Tribunal Internasional, para hatan ba situasaun hanesan ne’e,” Diretor JSMP ne’e apoia.

Entretantu Atai Moniz, ne’ebe nudar vitima husi akontesementu iha Marabia, Dili tinan 1975, husu ba governu atu aselera prosesu ne’e tanba to’o agora vitima barak mak sei halerik kona ba justisa.

Tuir nia, krimi pasadu hanesan kanek ida ne’ebe presiza tau atensaun.

“Hau hanesan sobrevivente, hanesan mos ema ne’ebe iha 1975 hola parte iha prosesu rezistensia tomak, em nome ba maluk rezistensia tomak hau husu estadu tenke hare ida ne’e,” Moniz sujere.

Nia mos husu ba estadu Timor-Leste, atu harii Tribunal Interansional, nune’e bele prosesa kriminozu sira husi Indonezia, ne’ebe uluk halo violasaun direitus humanus iha Timor-Leste.