Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Membru Parlamentu Nasional preokupa ho numeru mortalidade ne’ebe rejistu as iha Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV), durante fulan Janeiru to’o Fevereiru nia laran hamutuk ema nain 150.

Deputada Ilda Maria da Conçeição, konsidera ne’e problema ne’ebe seriu, presiza fo atensaun imediata no buka tuir kauza lolos husi kazu mortalidade ne’ebe iha.

“Ospital nasional deit 150, seidauk sura ho ospital referral no sentru saude sira ne’ebe iha, parlamentu kada tinan aprova orsamentu bo’ot hodi asegura asistensia saude ne’ebe diak no kualidade ba povu,” Deputada ne’e kestiona.

Iha governu anterior, nia dehan, medikus limitadu tanba osan ki’ik no kada fulan Diretor Jeral HNGV fo sai estatistika mortalidade la to’o 50, maibe agora medikus  no espesialista sira barak, maibe mortalidade kontinua as.

“Ita bele haree politika ida hodi kombate, la’os ita tur tau osan deit, politika ida katak ita nia povu tenke isin diak no saude ida diak,” nia dehan.

Nia informa, iha tinan 2013 ema nain 833 mak mate bainhira hala’o tratamentu iha HNGV, liu –liu iha sala emfermagen hamutuk nain 645 no banku urgensia hamutuk nain 188.

Iha fatin hanesan, Deputada Benvinda Catarina Rodrigues, hateten la’os deit iha HNGV maibe iha Ospital Baucau mos iha fulan Janeiru to’o Fevereiru 2014 ema nain 27 mak mate bainhira hala’o tratamentu.

Nia hatutan, nudar povu presiza hatene tanba sa iha fulan rua deit ema mate bar-barak, enkuantu kada tinan Parlamentu aprova osan atu hadia saude povu sira nian.

“Ami presiza esplikasaun klaru tanba saida fulan rua deit ita nia komunidade sira mate barak tebes,” Deputada ne’e husu esplikasaun.

Entretantu Diretor Jeral HNGV, Domingos Soares, hateten seiduak bele fo resposta ne’ebe klaru ba iha numeru mortalidade, tanba laiha sistema baze de dadus ida ne’ebe klaru e durante ne’e bazeia deit ba Demography Health Survey.

“Haul abele nega dadus, evidensia no realidade ne’ebe ita bo’ot sira hetan no haree desde uluk to’o agora numeru mortalidade kontinua as,” nia dehan.

Mate barak iha ospsital ne’e, nia dehan, tanba balun moras kroniku, balun to’o mai mate kedas, balun mate tiha ona mak lori mai, tanba ne’e presiza konsidera mos buat sira ne’e hotu.