Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Jerál, iha Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP), Maria Odete do Ceu Guterres hateten rezultadu relatóriu peskiza prevalénsia defisiénsia no inkluzaun iha setór agrikultura, ne’ebé hala’o iha munisípiu Baucau, Bobonaro no Viqueque, hatudu iha bareira barak impede envolvimentu ema ho defisiénsia iha setór agrikultura tanba ne’e, sira sei kria rezoluzaun ida atu asegura implementasaun programa sira hodi responde ba nesesidade agrikultór ho defisiénsia.

MAP asegura envolvimentu ema ho defisiénsia iha setór agrikultura.

Nia dehan dadus no informasaun sira kona-ba prevalénsia ema ho defisiénsia iha setór agrikultura no situasaun konkretu ne’ebé sira enfrenta hanesan faktu konkretu ida ba governu atu haree polítika no estratéjia ne’ebé adekuadu atu bele responde ba nesesidade agrikultór ho defisiénsia sira-nian.

“Ita foin haree aspetu sira-ne’e konserteja ita sei dezenvolve polítika ida hanesan ohin entidade sira iha ona komitmentu katak ita iha kompremisiu atu asegura liuhusi kria kondisaun infrastrutura, ekipamentu sira ne’ebé asesivel ba ema ho defisiénsia.

Buat sira-ne’e tenke haree didi’ak tanba ne’e mak ha’u dehan enkuadramentu legál importante bele polítika no rezolusaun ida hodi asegura,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia lansamentu relatóriu peskiza prevalénsia defisiénsia no inkluzaun iha setór agrikultura husi munisípiu Baucau, Bobonaro, Viqueque, iha salaun Suai Timor Plaza Comoro, Díli.

Nia hateten peskiza ne’e hatudu respondente na’in 481 mak ho kondisaun defisiénsia husi totál na’in 585 ne’ebé sai grupu alvu ba implementasaun programa To’os Ba Moris Diak (TOMAK) phase II.

Nia hatutan ema sira-ne’e servisu iha agrikultura ativamente envolve iha atividade agrikola ho eskala ki’ik hanesan hortikultura oioin, pekuária, negósiu ki’ik.

Entretantu, Diretór Ezekutivu Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Joaozito dos Santos hateten peskiza ne’e afirma katak iha duni ema ho defisiénsia hala’o servsiu agrikultura, liu-liu atividade agrikola, haki’ak animál.

“Peskiza hatudu baut ida ne’ebé di’ak tebes iha munisípiu Baucau, Viqueque no Bobonaro. Ita haree katak ema ho defisiénsia balun ne’ebé mak hola parte, maibé la’’os hotu-hotu tanba sei iha impedimentu no barreira balun hanesan fíziku, komunikasaun, atetude no institusionál,” nia hateten.

Nia dehan barreira fíziku liga ho asesibilidade sai preokupasaun, komunikasaun no atetude sosiedade nian ba ema ho defisiénsia la dignu, oportunidade formasaun no apoia sira husi governu ba ema ho defisiénsia seiduak iha tanba ne’e presiza mellora hodi asegura envolvimentu ema ho defisiénsia iha setór agrikultura.

Iha parte seluk, Primeru Sekretáriu Dezenvolvimentu Rurál, iha DFAT, Thomas Wooden hateten governu Australia iha komitmentu bo’ot hodi asegura partisipasaun ema ho defisiénsia iha dezenvolvimentu hotu-hotu tanba ne’e iha tinan 2022, liuhusi programa TOMAK halo peskiza kona-ba prevalénsia defisiénsia no inkluzaun hodi komprende di’ak liutan ema ho defisiénsia nia preokupasaun atu bele halo intervensaun bele responde ba sira-nia nesesidade.

“Governu Australia no Timor-Leste iha kolaborasaun durante tinan barak hodi dezenvolve setór agrikultura. Governu Austalia iha komitmentu bo’ot hodi asegura partisipasaun ema ho defisiénsia ne’ebé mak signifikante iha implementasaun programa iha dezenvolvimentu hotu-hotu hodi responde ba ema ho defisiénsia nia nesesidade,” nia hateten.

Nia hateten kontente Ministériu Agrikultura no Peskas iha ona komitmentu atu kria rezolusaun ida hodi asegura implementasaun programa sira iha ministériu ne’ebé inkluzivu tanba ida-ne’e importante reforsa implementasaun planu asaun nasionál ema ho defisiénsia. No asaun ida-ne’e hatudu Timor-Leste nia komitmentu ba konvensaun direitu ema ho defisiénsia ne’ebé estadu ratifika ona iha inisiu tinan 2023.