Segunda, Maio 20, 2024
Total visitors: 766366

Reprezentante United Nations Population Fund (UNFPA), Bruce Campbell, hateten parteira tenki ho abilidade atu oinsá maka fó informasaunno atendimentu ho kuidadu prinsipál ba inan ho bebé foin moris.

Reprezentante United Nations Population Fund (UNFPA), Bruce Campbell, hateten parteira tenki ho abilidade atu oinsá maka fó informasaunno atendimentu ho kuidadu prinsipál ba inan ho bebé foin moris.

Nia dehan, parteira sira tenke fornese informasaun no servisu kona-ba saúde seksuál, reprodutiva no dezempeña papél importante tebes iha promosaun saúde iha komunidade.

“Ida-ne’e importante tebes atu asegura prestasaun kuidadu saúde ho kualidade ba inan no bebé. Bainhira parteira sira bem treinada, númeru adekuadu, no devidamente presta kuidadu saúde ho kualidade di’ak liu, sira bele prevene kuaze dois-tersus (2/3) husi mortalidade inan no oan ne’ebé preventável ka bele prevene,” nia dehan iha Hotel Timor, Díli.

Nia salienta, partera sira mós bele fornese servisu esensiál ba saúde seksuál, reprodutiva, materna no neonatal no ida-ne’e maka Timor-Leste presiza hodi hatuun mortalidade materna, nune’e, bele kontribui mós ba redusaun mortalidade neonatal no infantíl.

“Atu salvaguarda no sertifika kualifikasaun, abilidade no kompeténsia husi parteira sira iha nasaun ne’e, atu ita bele realmente asegura partu seguru, no salva moris inan no bebé sira. Nune’e, saúde materna infantíl nafatin sai sentru ba dezenvolvimentu umanu iha Timor-Leste,” nia dehan.

Iha parte seluk, Diretor Geral Servisu Coperativus, Ministerio Saude, Sr. Marcelo Amaral hateten, tenke investe ba inan no oan, se investimentu ba inan no oan ne’e la forte maka sai problema boot ba nasaun, no parteira no médiku sira tenke servisu hamutuk hodi esforsu makas atu redús tasa mortalidade inan no oan, tanba tasa mortalidade sei nafatin kontinua aas iha Timor-Leste.

“Profesionál saúde sira hanesan parteira no médiku sira ne’ebé servisu iha munisípiu, sira-nia papél mak ne’e, oinsá atu asegura katak populasaun ne’ebé ita haree tenke iha kobertura di'ak, servisu ne’ebé ita oferese ne’e ema tenke asesu, atu nune’e ema labele gasta osan, tanba de'it atu hetan tratamentu saúde,” nia dehan.

Nia hateten, implementasaun programa nutrisaun refere, parteira sira hotu mak halo hodi asegura inan no oan sira-nia saúde, tanba ne’e parteira sira tenke hatene idak-idak nia servisu, atu nune’e bele garante kualidade servisu parteira nian.