Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Professor Damien Kingsbury Diretor, Sentru Sidadania,  Dezenvolvimentu no Direitus  Humanus Fakuldade Artes no Edukasaun  Universidade Deakin, Melbourne, AustraliaIha loron 10 Dezembru mundu tomak selebra Loron Direitus Humanus nian no momentu ne’e diak atu para no refleta kona ba oinsa ho direitus humanus iha Timor-Leste. Tinan 13 hafoin Indonesia nia governasaun remata no tinan 10 hafoin independensia perguntas sei mosu kona ba oinsa ho Timor-Leste nia aspirasaun no respeitu ba nosaun direitus humanos hanesan define ona iha Lei Inan, no nia sussessu ona to’o ne’ebe.

No asaun kona ba direitus humanus hetan kategorias rua; sivil no politiku no sosial, ekonomiku no direitu kultural. Bain bain atu hateke kona ba kategorias direitus ne’e nudar hanesan kona ba valor no kaet ba malu.
Direitus Sivil no Politiku signifika direitu mos kona ba moris, ukun-rasik aan, liberdade ekspresaun, assembleia (halibur), no direitu atu livre hosi dadur arbitrario, detensaun no tortura. Nudar nasaun independente, ema Timor-Leste hetan ona auto-determinasaun no hetan ona nivel aas kona ba liberdade koalia no halibur no tuir jeneralidade hetan liberdade ‘hosi’.

Maibe iha mos kualifikasaun balun. Iha dala hirak ona aktore politiku koko ona atu hapara liberdade ekspresaun, liu liu kona ba media. Tenki atu ema bain bain hetan protesaun hosi akuzsaun sala ka ho intensaun aat. Maibe labele proteje ema hosi kritika bain bain no los. Moris publiku no nia nosaun ne’e hatete katak individual hotu presiza iha responsabilidae kona ba sira nia aksaun rasik no diskusaun kona ba aksaun hirak ne’e nudar preokupasaun publika.

Nomos, liberdade atu bele halibur mos hetan ameasas dala hirak tiha ona, wainhira grupus ho demonstrantes halibur atu demonstra ba ka kontra isu oin oin. Kualifikasaun kona ba liberdade halibur mak tenki tuir lei ne’ebe implika katak la bele iha violensia. Ida ne’e mos la os bebeik akontese no resposta ofisial dala barak mos exsessivu ka todan liu.

Polisia mos hetan ona kazu kona ba sira nia brutalidade no dala ruma hanoin nafatin katak iha lejitimidade atu uza forsa. Maibe tuir los polisia tenki uza minimu violensia no husik ba tribunal mak tesi lia kona ba oinsa atu pune ka fo kastigu.

No mos maske la iha insidentes barak iha Timor-Leste kona ba dadur arbitratiu (la tuis prosessu), definisaun tortura tama mos polisia uza barak liu violensia. Kona ba pontus hirak ne’e, Timor-Leste nia situasaun karik diak liu nasaun seluk balun. Maibe presisa rekonhese mos katak iha tentativas diak atu koko reforma forsa polisia no hadok aan hosi kultura polisia ne’ebe uza metodos hetan hosi tempu-okupasaun nian.

Iha assessu mos ba sistema judicial impartial mos xavi atu garante katak direitus hetan. Maske Timor-Leste la dun iha problema kona ba saderek ba parte ida ka seluk, sei iha problema tanba falta juizes, maibe iha problema bo’ot ida: ho linguagem.

Lojiku katak atu bele hetan justisa ema hotu presiza atu bele komunika ho tribunal. Maibe iha Timor-Leste, prosessu judicial halao iha lian Portugues, advogados treinu iha lian Indonesia, Tetum lian komun ba vitimas no akuzados no ‘lian-materna’ mos lian ne’ebe ema barak uza liu ho komprende diak liu.

Iha ne’e signifika katak dala barak iha nivel rua, dala ruma tolu ka hat, ne’ebe presiza traduzan atu bele halao prosessu judicial, no halo lakon signifikadu kona saida mak tesi tanba interpretasaun sala hosi tradutor balun tuir relatorius ne’ebe iha. Presiza atu vizita fali debate lingua no prosessu judicial hatudu nesessidade atu hetan padraun ida kona ba lian national ida iha Timor-Leste ho lais.

Iha mos sugestaun liu liu hosi akademikus sira katak Timor-Leste presiza atu depende liu ba sistema justisa tradisional atu bele hakat liu hosi problema atu halo sistema formal atu bele bok aan. Justisa tradisional refleta kultura lokal maiba dala barak iha iha konsistensia, fo parte liu ba ema poderozu no iha kazu balun iha sala barak kona ba prosessu no rezultadu.

Justisa tradisional, nune duni, la bele sai hanesal solusaun atu rezolve sistema justisa nurak ne’ebe iha pressaun barak. Solusaun uniku ne’ebe bele no presiza atu garante ekuidade no konsistensia no nune garante direitus humanus, mak halo sistema justisa formal halao nia servisu ho diak.

Hakat liu hosi direitus sivil no politiku, sosial no ekonomiku no kultural iha Timor-Leste mos la os buat ida fasil. Direitus sosial hanesan hetan respeitu los, no direitus kultural mos. Nune  mos kultural Timoroan haburas liu tan desde okupasaun ramata.

Maibe direitu ekonomiku ba ema Timor nian la hetan protesaun hanesan. Direitu ekonomiku dehan katak ema hotu hetan direitu kona ba nutrisaun, uma, edukasaun, saude – kona ba indikadores dezenvolvimentu humanu (HDIs). Iha mos hadia iha areas HDI xavi hanesan mortalidade inan no oan no tina-moris mos aumenta tiha ona.

Maibe dezenvolvimento ekonomia ne’e la hanesan no sentraliza iha Dili. Governo iha intensaun atu rezolve problema ne’e ho introdusaun desentralizasaun, no sistema kona ba (maske karun) pensaun suporta ema kiak balun.

Realidade mos katak nasaun hotu iha problemas kona ba areas ne’e no hadia areas neé nunka halo lalais hanesan ema hakarak. Importante mos atu hanoin katak Timor-Leste hahu ho baze ekonomia tun liu. Maibe iha mos kestaun lejitima kona ba governu nia gastu tuir prioridade, liu liu konaba persentagem orsamentu jeral estadu ne’ebe uza ba saude no edukasaun.

Nafatin sei iha ema Timor barak ne’ebe sei kiak nafatin maibe governu ohin loron nian, no governu uluk nian, parese iha duni preokupasaun atu hadia ema nia moris.

Iha kazu balun, nosaun kona ba direitus humanus hanesan demokrasia, sei nafatin nudar prosessu la os destinu espesifiku. Ideia mak atu hakarak hetan duni aspirasaun ne’e no kontinua fo suporta ne’ebe pratiku. Hanesan mos demokrasia, tenki koko halo duni, nunka bele hetan hotu ka halo perfeitu maibe tenki suporta no hametin nafatin.

Iha parte seluk mos, ema ne’ebe nunka hetan ka liu hosi prosessu demokratiku ka hosi nosaun direitus humanus la hetan abilidade atu bele uza hirak ne’e kona ba oinsa sira haketek ba mundu. Lojika mos atu hatete katak molok sira komprende nosaun hirak ne’e tomak sira sei aplika saida mak sira hatene.

Infelizmente dala ruma pratika-uluk sei iha tanba uluk hahalok ne’e servi duni se mak kaer poder no tanba la iha sistema ho ekuidade seluk ne’ebe diak liu atu bele troka. Maibe agora iha Timor-Leste iha sistema diak liu ho ekuidade liu.

Sei iha bebeik konflitu entre tradisaun ho progressu, kona ba oinsa ho hahalok uluk nian no halo nusa mak tenki halo ho diak liu no entre direitu ne’ebe iha ona ho direitus universal ba ema hotu. Sosiedades hotu bele hetan ida ne’e no Timor-Leste mos hanesan, maske presiza hakat ba oin nia kultura iha tempu badak.

Ikus fali iha mos ketaun kultura impunidade liu liu kona ba violasaun boot direitus humanus ne’ebe akontese iha loron ikus okupasaun nian. Direitus la bele garante ka respeitu karik ema sira ne’ebe viola direitus humanus ba hetan responsabilidade kona ba sira nia krimu no livre deit.

Tristi tanba real politik Timor-Leste nian ho relasaun ho nia vizinho bo’ot, Indonesia sei la karik hato’o responsabilidade ba sira ne’ebe uluk komete violasaun bo’ot direitus umanus iha Timor-Leste no governo sei iha efektivu atu bele lori kazu sira ne’e ba tribunal.

Ho iha ne’e mak komunidade internasional iha responsabilidade bo’ot. Se komunidade internasional bele tuir kazu no lori ba tribunal kazu violasaun direitus humanus iha rai uluk Yugoslavia entaun tenki mos buka tuir no lori ba tribunal kazu ne’ebe kona ba Indonesia.

Maibe iha loron ita hotu selebra Loron Direitus Umanus, Timor-Leste iha buat barak bele agradese. Independensia nunka lori aspirasaun aas hotu ne’ebe ema hakarak no timor-Lestse sei presiza lao ba oin barak atu bele hetan ema nia nesessidades iha areas oin oin ne’ebe halo parte ba formula direitus humanus nian.

Maibe iha Timor-Leste ihs apresiasaun bo’ot no general kona ba nosaun fundamental direitus humanus no iha hakarak atu debate internal kon a ba termus direitus humanus nian. Iha nasaun ida ne’ebe iha komitmentu formal atu respeitu direitus humanus, ema Timor-Leste bele fo ona substansia ba prinsipiu ida ne’e.