Sábado, Abril 27, 2024
Total visitors: 766366

Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) servisu hamutuk ho Ministério Saúde (MS) desemina informasaun ba komunidade atu hasa'e koñesimentu ba kombate moras hada'et husi susuk, inklui moras Dengue, Chikungunya no Zika.

Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) servisu hamutuk ho Ministério Saúde (MS) desemina informasaun ba komunidade atu hasa'e koñesimentu ba kombate moras hada'et husi susuk.

Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur hateten buat importante ne’ebé halo, tenke to’o ba komunidade, entaun primeiru, presiza servisu hamutuk hodi halo kontrola ba fatin ne’ebé susuk bele tolun ba, no suporta iha fumigasaun no ai-moruk ba komunidade hodi kombate moras ne’ebé hada'et husi susuk.

“Ita nafatin servisu hamutuk ho Ministério Saúde hodi hadi'a, liu husi fó formasaun hodi hasa'e konsiénsia iha nivel komunidade nian. Nune’e hodi kontrala susuk no itamós halo deseminasaun informasaun ba komunidade katak informasaun ne’ebé ita fahe ne’e tenke loos. Ita fó apoia téknika ba MS hodi dezenvolve informasaun di'ak liutan,” nia dehan.

Nia salienta tan katak, media sai hanesan ponte hodi kontribui ba desiminasaun informasaun ida ne’ebé loos hanesan troka bee iha vazu, soe fo'er iha lixu, uza muskiteiru, rega susuk ho ai-moruk. Informasaun sira hanesan ne’e presiza atu komunidade bele asesu hodi halo prevensaun iha nivel pesoál ida-idak nian.

Iha fatin seluk Koordenador Rede Saúde Timot-Leste (REBAS-TL), Joaquim Soares liu husi via telefone hateten, susuk barak liu, tolun iha fatin sira hanesan valeta, uma ne’ebé rabat malu anin mós la tama, loron mós la tama, liuliu lixu ne’ebé sai mós problema iha Timor-Leste, ne’e mak impaktu boot liu.

“Ita haree Autoridade Município Díli kada loron tula mai Tibar ne’e purvoltadé [lixu] 30% to 40% de'it mai, restu ne’e kuaze tama iha valeta kuak sira. Balun tama iha tasi laran, balun ema rai de'it iha uma sorin. Ida-ne'e mós sai hanesan fatin susuk hodi moris ba,” nia haktuir.

Nia dehan ida ne’e la'ós buat ida fasil ne’ebé governu bele rezolve iha tempu badak, maibe governu tenke halo esforsu atu hamosu planu urbanizasaun. Katak, se ema ida halo uma, tenke lisensa husi governu, bainhira governu fó lisensa hodi aprova katak nia bele halo uma iha fatin ne’e, la fó impaktu ka risku sira, distánsia husi uma ida ba uma seluk ne’e di'ak kalae.

Nia salienta tan katak, kapitál Díli mak labele rezolve lalika hanoin atu rezolve iha territóriu tomak. No katak ne’e problema boot, tanba ne’e nia husu ba estadu atu hamosuy regulamentu ruma hodi bele regula komunidade atu nune’e susuk ne’e labele hada'et moras ba komunidade.