Tuir Estatistika Organizasaun Saude Mundial iha tinan 2011 kona ba numeru mortalidade husi asidente trafiku, Timor-Leste okupa segundu lugar iha Region Asia hafoin Thailandia e ida ne’e akontese tanba ema barak mak laiha konesementu ba Lei Kodigu Estrada.


Reprezentante Organizasaun Saude Mundial (OSM) iha Timor –Leste, Doutor Jorge Mario Luna hateten, Timor-Leste presiza kria planu ida hodi involve setor hotu atu responde ba situasaun ne’ebe iha tanba lei kodigu Estrada iha ona.


Tanba realidade ne’ebe iha, hatudu katak populasaun liu –liu kondutor sira barak mak la komprende lei kodigu konduta, entaun nia implementasaun mos atraza.


Nia dehan, presiza servisu hamutuk ho instituisaun relevantes (saude, edukasaun no infra-estrutura) atu melhora sira nia servisu hodi redus numeru mortalidade ne’ebe iha kada nasaun hotu.


“Atu atinji buat sira ne’e hotu ita presiza planu no kordenasaun ne’ebe diak inklui mos orsamentu ne’ebe sufsiente,” dehan Doutor Luna, foin lalais, hafoin halao lansamentu ba estatutu global seguru ba dalan, iha Salaun Delta Nova, Dili.


Iha parte seluk, Diretor Nasional Transporte e Terestres (DNTT), Silvestre Basilio rekonese katak implementasaun dekretu Lei Kodigu da Estrada ne’e seidauk masimu, liu –liu sosializasaun ba kontiudu husi lei ne’e rasik ba komunidade sei menus tanba falta rekursu humanu no osamentu.


“Hau hanoin ho taxa mortalidade iha Timor-Leste ne’ebe as depois nasaun Thailandia ne’e hanesan dezafius bo’ot ida ba Timor-Leste liu –liu instituisaun relevantes sira atu hare situasaun sira ne’e,” dehan Diretor Basilio.


Entretantu Ministru Saude, Sergio Lobo sente preokupa ho numeru ne’ebe iha  tanba ne’e husi parte saude prontu kolabora ho instituisaun seluk hodi responde no prevene asindente trafiku iha rai laran.


“Kapasidade atu fo resposta adekuada ba problema ne’e iha sala emergensia sei limitadu tebes tanba ita nia servisu medikus sira foin atu dezenvolve sai preokupasaun ba ita hotu,” dehan Ministru Lobo.


Tuir Sistema informasaun saude TL hatudu katak iha tinan 2010 ema rihun ida atus rua hitunulu resin rua (1,272) mak mate tanba asindente, iha 2011 ema  1,000 mak mate no iha 2012 nain 600 mak mate.