- Publika iha: 09 Janeiro 2012
Hare ba numeru transmisaun HIV/SIDA ne’ebe kontinua buras iha rai laran hahu husi tinan 2003 to’o 2011 hamutuk 238 ne’ebe detekta ona husi pesoal saúde liu husi teste ran iha laboratorio ne’ebe Ministeriu Saude estabelese ona iha Ospital Referral sira iha rai laran maibe iha hanoin mos katak barak mak seidauk detekta.
Kompara ho situasaun aktual iha mundu prevalensia virus HIV/SIDA iha Timor–Leste sei minimu maibe wainhira la tau atensaun adekuadu bele impede dezenvolvimentu nasaun Timor-Leste nian hanesan nasaun foun ida.
Tuir dadus ne’ebe MS iha, agora dadauk Timor-Leste iha 238 kazus positivu ema daet virus HIV kompostu husi mane hamutuk nain 119, feto hamutuk 119, no 23 pesoas mak mate ona ho moras SIDA. Pasiente STI (Infeksaun transmisivel liu hosi sexu) ne’ebe halao tratamentu iha ospitais no sentrus saude iha rai laran iha tinan 2009 to’o 2010 hamutuk 25.000 pasientes.
“Timor-Leste hanesan nasaun foun ne’ebe ho numeru transmisaun HIV/SIDA prevalensia ki’ik kompara ho total populasaun ne’ebe iha maibe ita la bele kontenti ho ida ne’e tanba TL hanesan nasaun foun entau bele mos sai ameasa bo’ot ida ba dezenvolvimentu nasaun nian no povu nia moris,” dehan Marta Abenia do Santos nudar Chefe Interina ba Programa Nasional HIV/SIDA, MS, semana kotuk (6/12), hosi Sentru Juvenil Taibesi, Dili.
Nia hatutan katak ho kazu ne’ebe kada tinan aumenta ba beibeik ne’e difisil tebes ba MS atu halo monitorizasaun ba sira ne’ebe risku ka grupo vulneravel.
Iha lidun seluk Sekretario Jeral Komisaun Nasional Luta Hasoru HIV/SIDA (KNLHS), Rui Carvalho, hateten katak situasaun virus HIV/SIDA iha rai laran nia grafiku sae makas ne’e duni presiza tebes esforsu husi sosiedade tomak tama mos grupus relijiozu laos mai deit husi Ministeriu atu bele halo prevensaun ne’ebe diak tanba liu husi informasaun ema iha kuinhesimentu entau bele hado’ok aan husi moras ne’e.
“Situasaun n’ebe ita iha mak agora dadaun ita iha ona 238 kazus ema ne’ebe moris ho virus HIV/SIDA maioria iha Dili. Kuaze 13 Distritus iha hotu ona ne’e signifika katak virus ne’e kada tinan–tinan aumenta no sira ne’ebe la identifika mos hira ita ladun hatene tanba atu halo teste ran ne’e la bele obriga tenke volontariu atu ba teste,” hateten SJ Carvalho.
Iha parte seluk mos Padre Gabriel Suban Koten, SDV, nudar Vigario Episkopal Assuntu Social iha Diocese Dili hateten katak situasaun virus HIV/SIDA iha Timor-Leste sei kontinua hadaet tanba iha kazu balun ne’ebe seidauk detekta, entau bele imajina katak nia kresimentu multiplika lalais no bele sai ameasa bo’ot ba dezenvolvimentu nasaun nian se la halo asaun lalais.
“Dezenvolvimentu nasaun presiza ema ne’ebe saudavel ne’e duni presiza tebes luta husi sosiedade, Ministeriu Saude no Ingreja nia luta atu nune’e bele prevene no redus. Se ita prevene agora ba oin ita nia moris no dezenvolvimentu rai nian mos bele lao diak,” haktuir tan Padre Suban.