Sexta, Janeiro 24, 2025

Doutores espesialista husi nasaun India, Indonesia no reprezentante Ministerio da Saude TL halo diskusaun kona ba estrategia ba eliminasaun infeksaun kulit Yaws ka Frambusia semana kotuk, iha Hotel Timor Dili.Doutores espesialista husi Nasaun India, Indonesia no reprezentante Ministerio da Saúde (MS) Timor–Leste inklui Director Geral MS no reprezentantes husi Institute of Siensias da Saude Universidade Nasional UNTL, no Secretaria husi World Health Organization (WHO) halao sorumutu hodi halo diskusaun konaba estrategia ba eliminasaun infeksaun kulit Yaws ka Moras Frambusia semana kotuk (20/10) iha Hotel Timor, Dili.
Moras Frambusia moras infeksaun bacterial kronika ida ne’ebe kona kulit, ruin no ruin nurak. Frambusia mosu liu-liu iha labarik idade menus husi tinan 15. Moras ne’e mosu liu-liu iha komunidade ki’ak sira iha fatin manas no bokon, area tropiku sira iha nasaun Afrika, Azia no Amerika Latina. Prevalensia ba infetividade moras Frambusia aumenta durante tempu udan. Ema barak mak hela hamutuk, ijiene pessoal ladi’ak no saneamentu aat fasil atu habelar moras ne’e.
Frambusia maka liu-liu hadaet liu husi konkaktu direitu ho ema ne’ebe iha moras ne’e, no tama liu husi kulit ne’ebe nakloke tanba trauma, tata, ka kanek, nakles kulit mesak dezenvolve nu’udar odamatan tama husi bacteria hafoin semana 2-4.
Doutor Jorge Mario Luna, reprezentante World Health Organization (WHO) iha Timor-Leste hateten katak iha nasaun 11 iha South East Asia no iha nasaun rua mak sei iha infeksaun Frambusia mak nasaun Timor –Leste no nasaun Indonesia.
Nasaun India ne’ebe uluk iha problema infeksaun Frambusia maibe agora laiha tanba doutores iha India inplementa program konaba prevensaun ba frambusia.
“Hau hanoin diskusaun ne’e inportante tebes ba Timor-Leste atu aprende husi esperiensia no inplementa programa diak husi nasaun India. Timor-Leste lori renion diak hau fiar pasu ne’ebe diak ba integrasaun ho nasaun seluk iha region,” dehan Dr.Luna.
Tuir dadus ne’ebe Ministerio Saude iha 0.4 pursentu husi total populasaun Timor-Leste make hetan infeksaun Frambusin, no maske numeru ne’ebe ki’ik maibe ida ne’e inportante tebes atu inplementa programa prevensaun hapara infeksaun iha future.
Entretantu Basilio Martins Pinto, nudar offisial Gabinete Politica Saúde, Ministerio da Saúde, hateten katak enkontru ne’ebe ho tema Konsultasaun Informal Konaba “Eliminasaun Frambusia husi Region Asaia Sudiestiku” inportante tebes ba Nasaun Timor–Leste hodi bele aprede esperensia no strategia prevensaun infeksaun frambusia husi doutor India.
“Iha ona planu no estrategia depois de enkontru ne’e ita bele hadia diak liu tan no governu fo ona komitmentu diak liu tan no ita nia target mak ba labarik sira.”
Entretantu Duarte Ximenes actual Director Nasional ba Recursu Humanu Ministerio Da Saúde, hateten katak treinamentu internasional tanba partisipantes laos Timor deit maibe partisipa husi nasaun seluk husi liur hanesan nasaun Indonesia no India ne’ebe iha esperensia ba moras frambusia.
“Iha distrit hira ne’e mak iha moras Frambusia hanesan Dili, Baucau, Atauro, Viqueque, Manatutu tanba distritus sira ne’e klima manas. Moras ne’e ninia kutun iha entau ita halo intelaksaun ba malu bele daet”, dehan Ximenes, (20/19), iha HT, Dili.
Ximenes hatutan katak moras infeksaun kulit Frambusia ne’e kona labarik ho idade 15 mai kraik iu-liu labarik eskola sira. Kuandu kona labarik eskola ida entau labarik sira seluk ita tenke sona hodi prevene, aimoruk ne’ebe hodi bele kura frambusia mak aimoruk ho naran Benzathine penicillin no ba pasiente ne’ebe alerjia penicillin, bele kura ho aimoruk Tetracycline erythromycin no doxycycline.