- Publika iha: 14 Outubro 2011
Relasiona ho Timor Oan barak mak oras ne’e dadaun afetadu virus HIV/SIDA,tuir Vise Ministra Saude (VMS) Madalena Hanjan katak tanba la iha konsiensia no la tau aas kultura Timor nian.
“Tanba ne’e husu ba feto Timor Oan sira katak se lakohi kona moras ne’e tenke hado’ok aan no kumpri regras no respeita ita nia kultura, hado’ok aan husi vida ne’ebe la loos, tenke respeita ita nia aan no familia,” hateten VMS Madalena Hanjan, semana kotuk (22/09) iha Salaun Delta Nova Comoro,Dili.
Tuir Hanjan,dadus ne’ebe Ministeriu Saude identifika liu husi teste ran iha laboratorium hatudu katak Timor Oan feto, mane, labarik ka bebe ne’ebe risku ba moras ne’e kuaze iha ema nain 280 e husi numeru ne’e feto iha 60%.
“Barak liu iha Distritu Dili, depois tuir mai distritu Suai, distritu seluk ladun maibe distritu balun ministeriu seidauk identifika mak distritu Viqueque no Lospalos,”nia dehan.
Nia hatutan, tuir relatoriu ne’ebe tama iha MS, durante tinan 5 nia laran ema ne’ebe mate tanba moras ne’e hamutuk ema nain 31 inklui feto, labarik no mane sira.
Maske nune’e, Hanjan dehan moras HIV/SIDA iha Timor-leste bele kura maske ladiak total tanba iha ona aimoruk ne’ebe kompletu hodi hasa’e sira nia imunidade. “Realidade ema barak ne’ebe kona moras ne’e bainihra hemu aimoruk ne’e sira nia daya tahan tubuh komesa sa’e ou diak no hetan alimentasaun no atensaun ne’ebe diak no maximu,”nia katak.
Iha parte seluk Diretor Fundasaun Timor Hari’i (FTH) Aguia Belo Ximenes hateten nia parte fahe ona informasaun ba ema hotu-hotu kona-ba prevensaun no konesementu ba moras ne’e, atu oinsa mak sira bele muda sira nia hahalok.
“Ami nia servisu rasik fokus liu ba grupo ne’ebe risku aas tanba grupo nee’be risku aas hanesan gropu ne’ebe funeravel liu ou risku liu ba moras HIV/AIDS, ami fo apoiu sira liu husi fo material prevensaun hanesan Kondom atu nune’e sira ne’ebe troka parseiru bele hase’es ou minimiza sira atu hetan moras HIV/AIDS,” nia dehan.
Aguia hatutan, staf husi NGO ne’e rasik hala’o ona kampanha ba moras HIV/AIDS hodi habelar informasaun ba sira nia kliente no iha programa muda hahalok hanesan fo informasaun ba ema atu muda hahalok husi risku ba la risku .
“Iha distritu 5 mak ami hala’o ona kampanhamak Distritu Baucau, Bobonaro, Cova Lima, Oe-Cusse no Distritu Dili,” nia informa.