Sexta, Janeiro 24, 2025

Tuir parteira Maria Fatima Boavida iha Centru Saude Formoza (CSF) katak to’o agora nia parte seidauk hetan pasiente ne’ebe ho moras vistula.
“Ami seidauk hetan pasiente ne’ebe risku ba moras ida ne’e no inan sira ne’ebe hetan moras vistula ne’e tanba partus iha uma la’os iha ospital,”hateten parteira Maria Fatima Boavida, semana kotuk (27/09) bairo Formoza Dili.
Nia esplika, moras vistula ka nakles iha vagina e ida ne’e akontese bainhira inan ida partus deit iha uma no obriga haka’as aan bainhira dudu labarik “entaun ikus mai vagina nakles no kona moras vistula, satan daia ne’ebe atende ne’e ladun hatene,”nia katak.
Entrentantu tuir Responsavel Maternidade Klinika Bairo Pite (KBP), Francisca Cardoso katak moras vistula tuir teoria ne’e katak ‘kuak’  signifika katak  bainhira inan  ida  halao partus  falta atendementu husi parteira sira (salah penanganan) hanesan inan sira halao partus iha uma  entau  hetan les  ou kuak iha vagina  (robekan iha jalan lahir) ne’ebe nia lahatene  entaun hamosu moras ne’e.
Tuir nia,iha Distritu Dili, moras vistula sei ladun maibe iha foho ou area rural sei hetan risku ba moras ne’e tanba inan isin rua barak mak halo partus iha uma ho atendementu husi avo sira ne’ebe iha esperiensia atende partus iha tempu uluk (daya).
“Hau fo hanoin ba ita nia maluk feto sira iha foho katak se atu partus karik mai iha fasilidade saúde ou bolu ema ne’ebe iha professional saúde nian, sira hatene atu prevene moras vistula ne’e labele iha no ba Ministerio Saúde atu bele habelar informasaun ba iha daya sira ne’ebe iha area rurais atu sira bele hatene fo partus ba ema labele haruka ema haka’as  demais,”nia sujere.