Quarta, Fevereiro 19, 2025

Públiku preokupa ho moras foun Human Metapneumovirus (HMPV) ne’ebé mosu iha nasaun Xina, tanba ne’e husu ba pesoál saúde sira atu kontrola ba moras sira ne’ebé kontinua tama iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV).

Públiku preokupa ho moras foun Human Metapneumovirus (HMPV) ne’ebé mosu iha nasaun Xina, tanba ne’e husu ba pesoál saúde sira atu kontrola ba moras sira ne’ebé kontinua tama iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV).

Relasiona ho asuntu ne’e, família Pasiente Rivaldo Amaral ne’ebé halo tratamentu iha HNGV hateten, tuir nia haree kada loron pasiente iha ospitál nasion’al sempre aumenta to’o fatin pasiente la sufisiente ba pasiente sira, tanba ne’e husu pesoál saúde sira kontrola.

"Agora dadaun ita akompaña hela iha media sosial katak, iha nasaun Xina moras iha foun ida naran HMPV komesa mosu tan ona, tanba ne’e husu atu pesoál saúde sira atu halo kontrolu didiak ba moras sira ne’ebé tama mai halo tratamentu iha HNGV," Dehan Rivaldo Amaral iha HNGV, Díli.

Nia hatutan, informasaun ne’ebé nia akompaña husi media sosial katak moras foun ne’ebé mosu tan iha Xina, ho nia sintomas mak hanesan inus-been, mear, isin-manas.

"Ema husi Xina mós tama Timor-Leste amenta tan de’it, ita la hatene keta moras ida-ne'e mak tama ona mai ne'e karik. Moras ne'e halo inus-been, mear, isin-manas de’it, agora ita mai iha ne’e maioria moras mak ida ne’e, maibé pesoál saúde sira la koko fó aimoruk de’it. Ita simu mak paracetamol, ai-moruk seluk la iha no haruka fila dehan moras ne'e babain," nia deklara.

Hatan ba preokupasaun ne’e Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeutika iha HNGV Vidal de Jesus Lopes hateten, looos duni katak virus foun ida ho naran Human Metapneumovirus (HMPV) iha Xina, maibé la’ós Xina hotu-hotu kona moras ne'e iha balun de’it mak moras ne'e tama.

"Maske moras ne’e tama ona iha Xina, maibé iha ita-nia rain seidauk deteta moras ne'e," nia dehan.

Nia salienta, virus HMPV ne’e modelu hanesan inus-been, mear, isin-manas, maibé iha Timor-Leste sintomas sira-ne’e moras babain, tanba tempu udan entaun moras ne’e sempre kona, la’ós tanba moras ne'e no labele pániku.

"Virus HMPV ne’e hanesan inus-been, mear, isin-manas, maibé ita iha Timor-Leste, moras ne'e moras babain, tanba ita haree ba tempu udan, entaun ema hotu moras ida ne'e, tanba ne'e labele paniku fali ba moras ida-ne'e, se virus ida-ne'e ami deteta hetan ami sei fó sai ba públiku, atu bele hatene," nia deklara.