Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ho Presidente Fundasaun GX ofisializa koperasaun servisu iha setór saúde, liu husi lansa projetu pilotu protesaun saúde hasoru moras dengue no simu doasaun reajente no ekipamentu anti dengue tonelada 10 atu distribui ba fasilidade saúde sira iha teritorio nasionál hodi redus risku moras dengue.

Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ho Presidente Fundasaun GX ofisializa koperasaun servisu iha setór saúde, liu husi lansa projetu pilotu protesaun saúde hasoru moras dengue.

PM Xanana agradese Fundasaun GX ne’ebé hatudu komitmentu atu apoio setór saúde, liu-liu proteje povu Timor-Leste husi moras infesaun sira ne’ebé hada’et husi susuk inklui moras dengue.

“Programa holestiku ida ne’e sei salva ema nia moris. Ami nia sorte diak tanba Fundasaun GX hili Timor-Leste nudar nasaun primeru implementa programa metigasaun ne’ebé holistiku hasoru moras dengue, hafoin halo teste iha nasaun parseru seluk,” nia hateten hafoin partisipa iha serimonia lansamentu projeitu pilotu konaba protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste, iha salaun Palasio da Sinzas Caicoli, Dili.

Nia hateten iha fulan-setembru 2023, hasoru malu ho Presidente Xi Jinping iha Hongzhou, sira konkorda ona atu reforsa relasaun bilateral rai rua ne’e nian ba parseria estratejiku komprensivu.

Nia hatutan programa pilotu protesaun saúde hasoru dengue ne’e nudar evidensia forte ida ba relasaun amizade entre povu Xina no Timor-Leste.

Entretantu, Vice Ministru Saúde Asuntu Fortalesimentu Institusional, José dos Reis Magno informa iha tinan 2023, sidadaun nain hitu lakon vida husi total afetadu hamutuk na’in 1953. No iha fulan-janeiru tinan 2024, konsegue rejista ona kazu hamutuk 49, ne’e hatudu dengue sai ona endimiku iha Timor-Leste.

Nia dehan sira halo esforsu atu eradika moras infesaun sira liu husi atividade promosaun no prevensaun hanesan halo dezaminasaun informasaun ba komunidade hodi hasa’e koñesementu publiku nian konaba moras ne’e, mellora servisu kontrolu vetor, hasa’e kapasidade laboratoriu iha fasilidade saúde hotu no fo kapasitasaun ba profesionais saúde sira konaba jestaun kazu sira.

“Ho prezensa Fundasaun GX lidera husi Mr. Leung Chun Ying hatudu evidensia klaru apoio Ministeiru Saúde ho doasaun ekipamentu dengue nian. Ami apresia tebes,” nia hateten.

Iha parte seluk, Presidente Board Fundasaun GX, Leung Chun-Ying hateten ekipamentu ne’ebé apoio ba Ministeriu Saúde mak rapid test 50,000, moskiteiru 500, ahi-oan susuk nian hamutuk 2,600 no surat tahan aviaun 30,000 atu instala iha 360 fasilidade saúde sira hanesan ospital sira, sentru saúde komunitaria no postu saúde sira iha teritorio laran.

“Objetivu mak atu hamenus metiga prevensaun husi dengue no moras seluk ne’ebé transmite husi susuk no redus populasaun susuk. Ida ne’e hanesan aproximasaun holistiku ida ne’ebé dezeña atu halo diagnóstiku sedu, prevensaun no protesaun ba edukasaun saúde iha komunidade lokal sira,” nia hateten.

Nia dehan agora dadaun iha funsionariu Fundasaun GX nain 18 no voluntariu tradutor nain 3 inklui peritu nain tolu husi universidade siensia no teknolojia Macau atu implementa projeitu ne’e.

Fundasaun GX nudar oganizasaun nongovernmental hetan finansiamentu privada, ne’ebé estabelese relasaun entre Xina no Timor-Leste ho parseria estratejika komprensivu iha loron 23 fulan-setembru tinan 2023.