Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Vise-Ministru Saúde Fortalesementu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno hateten National Immunization Technical Advisory Grupo Timor-Leste (NITAG-TL) servisu hamutuk National Center for Immunization Research and Survellance, husi Australia, ho apoia Organizasaun Mundial Saúde (OMS) fó formasaun ba profisionál saúde na’in 20 kona-ba siensia vasinolojia atu hasa’e sira-nia koñesimentu.

Vise-Ministru Saúde Fortalesementu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno hateten National Immunization Technical Advisory Grupo Timor-Leste (NITAG-TL) servisu hamutuk National Center for Immunization Research and Survellance, husi Australia, ho apoia Organizasaun Mundial Saúde (OMS) fó formasaun ba profisionál saúde na’in 20 kona-ba siensia vasinolojia atu hasa’e sira-nia koñesimentu.

“Profisionál saúde sira entende, maibé ho kursu durante loron lima ne’e bele fo liu tan koñesimentu ba sira kona-ba vasina no programa sira ne’ebé relasiona ho vasina ne’e rasik, tanba ita hatene katak agora ne’e situasaun iha fronteira terestre entre Timor-Leste no Indonesia mós mosu kazu rabies. Ha’u la hateten ita laiha problema, maibé ita iha fronteira ne’ebé besik presiza tau atensaun,” nia hateten hafoin halo abertura ba formasaun vasinalojia iha Hotel Timor, Díli.

Nia hateten governu ho apoia OMS halo esforsu nafatin atu prevene populasaun sira husi pandemia sira ne’ebé sei mosu, liuhusi introdusaun vasina sira.

Nia hatutan iha tipu vasina foun rua ne’ebé NITAG rekomenda ona ba governu atu introdús, liu-liu vasina HPV atu prevene moras kankru servikal no vasina rabies atu prevene moras rabies, tanba kazu kankru servikal komesa aas no rabies rejista ona iha nasaun viziñu, Indonesia.

Nia informa introdusaun vasina HPV prosesu preparativu sira inklui akizisaun ba vasina halao tiha ona, ne’ebé sei implementa iha tinan 2024, ba vasina rabies iha hela diskusaun atu hahú ho grupo risku sira.

Entretantu, Presidente NITAG-TL, Doutor Mariano da Silva Marques hateten kursu ne’e importante tebes ba profisionál saúde sira ne’ebé kaer programa imunizasaun inklui médiku espesialista ba labarik na’in, tanba sira mak hola desizaun ba kualker vasina atu introdús iha rai laran.

“Kursu ida-ne’e hanesan parte ida husi ami-nia planu anual ne’ebé ami halo ona atu hasa’e kapasitasaun ba membru sira atu ami fó rekomendasaun ne’ebé kaulidade diak ba Ministériu Saúde hodi implementa kualker tipu vasina hodi prevene moras iha ita-nia rai-laran,” nia hateten.

Nia hateten formasaun ne’e primeira vez hala’o iha Timor-Leste, ne’ebé f’o husi peritu sira husi National Center for Immunization Research and Survellance, Australia.

Nia informa hahú tinan 2015, NITAG rekomenda ona tipu vasina kauze 10 resin inklui foun ne’ebé rekomenda iha tinan 2023, hanesan Covid-19, PCV ba prevensaun moras pneumonia, HPV ba prevensaun moras kankru servikal no rabies. Husi foun sira-ne’e rua mak seidauk introdús HPV no rabies.

Iha parte seluk Reprezentante OMS, iha Timor-Leste, Arvind Mathur hateten treinamentu ida ne’e ajuda tebes NITAG no responsável ba programa imunizasaun sira-nia intervensaun no responde másimu ba surtu sira ho implementasaun kampaña imunizasaun atu hamenus moras todan no hada’et sira iha komunidade.

“Husi komprensaun vasinolojia ne’e ajuda ita atu kria konfiansa iha komunidade no familiariza komunidade ho komunikasaun ne’ebé efetivu ho dirijente sira, importante mak ajuda konvense preokupasaun iha komunidade atu nune’e estratéjia ba implementasaun vasina másimu katak laiha ema ida sein ou la simu vasina,” nia hateten.