- Publika iha: 14 Outubro 2023
Prezidente Autoridade Nasionál Designada ba Kombate Alterasaun Klimátika (AND, I.P), Pedro Marçal da Costa hateten Timor-Leste hetan fundu millaun $21 husi Fundu Klimátika Verde, hodi mellora sistema alerta sedu hodi hari reziliénsia ba perigu Indro-Meteorolojiku iha Timor-Leste, ne’ebé importante tebes atu integra servisu setór saúde iha sistema alerta sedu, tanba mudansa klimátika lori impaktu bo’ot tebes ba Saúde Públika.
Nia dehan akontese mudansa klimátika setór ne’ebé hetan impaktu bo’ot liu mak saúde, tanba bele lori moras hada’et oion ne’ebé afeta komunidade, liu-liu feto no labarik sira.
“Risku sira Saúde Públika nian ne’e ita bele integra iha sistema alerta sedu atu ajuda fornese dadus ba Ministéiru Saúde, hodi halo antisipasaun sedu no halo asaun sedu prevene komunidade ne’ebé hetan impaktu husi dezastre ne’e rasik,” na hateten hafoin partisipa workshop Mellora Sistema Alerta Sedu hodi Harii Reziliénsia ba perigu Indro-meteorolojiku ba iha Timor-Leste (2022-2027), liu-liu estabelese servisu klimátika ba saúde nian, iha Tower Fatuhada, Díli.
Nia hateten mudansa klimatika afeta ba setór saúde, agrikultura, bee no enerjia, entaun tenke integra servisu sira-ne’e iha sistema atu fornese informasaun no dadus ba malu hodi halo antisipasaun no responde ba situasaun emerjénsia.
Nia konsente sistema ne’ebé estabelese ona ladun integradu ho di’ak, tanba ne’e la kobre área sira hotu iha teritóriu, maibé ho sistema plataforma dijitál ne’e sei fó informasaun no dadus ne’ebé di’ak ba liña ministéru sira atu halo responde.
Nia hatutan sira halo esforsu atu investe iha infrastrutura, liu-liu instala antena iha kada munisípiu hodi rekolla informasaun kona-ba dezastre ne’ebé akontese tama iha sentru nasionál no sei instala mós radear tolu iha munisípiu Covalima, Baucau no Díli atu reforsa rede alerta nian.
Iha parte seluk, Diretór Nasionál Saúde Públika, iha Ministériu Saúde, Dotor Filipe de Neri hateten moras ne’ebé iha tendénsia insidensia aas, bainhira akontese mudansa klimátika mak moras Infesaun Respiratóriu Aguda, diareia, dengue no moras kulit.
“Hanesan ohin ha’u sita ona katak mudansa klimátika nia impaktu bo’ot tebes ba problema saúde públika, moras barak hanesan Infesaun Respiratóriu Aguda no diarea ne’ebé ita presiza atu haforsa ita-nia stratejia responde ba moras sira-ne’e,” nia hateten.
Nia haktuir, dadus hatudu bainhira akontese inundasaun iha tinan 2021, rejista insidensia moras infesaun respiratóriu aguda hamutuk 857,093, moras diarea iha 93079 no moras scabies iha 12,348.