- Publika iha: 27 Agosto 2023
Médiku Nefrolojia, iha Hospital Nacionáal Guido Valadares (HNGV), Doutor Gustavo da Cruz hateten Ministériu Saúde tenke investe ona ba rekursu humanu no ekipamentu atu espande tan tratamentu hemodiálise ka fase ran iha Hospital Regional Eduardo Ximenes Baucau atu bele fó tratamentu ba pasiente rins krónika husi munisípiu Baucau, Viqueque no Lautem, tanba dadus hatudu kazu frekuente husi munisípiu tolu ne’e.

Nia dehan dadaun ne’e tratamentu konsentra de’it iha HNGV, Díli, tanba ne’e pasiente hotu ne’ebé sofre moras rins krónika tenke mai hela iha Díli hodi halo tratamentu hemodiálise.
“Ha’u hanoin rekursu humanu presiza aumenta, tanba ita labele haree de’it iha HNGV Díli, ita mós tenke hanoin ba futuru espande ba Baucau ho rekursu no ekipamentu ne’ebé kompletu atu ita bele satan sira mai husi Viqueque, Lautem, tanba kazu ne’ebé frekuente liu mak husi munisípiu tolu Baucau, Lautem no Viqueque. Nune’e mós iha Oecusse no agora ita-nia maluk na’in 7 fase ran iha ne’e,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Díli.
Nia hateten dadaun ne’e, médiku espesialista nefrolojia timoroan na’in tolu no médiku Cubanu ida ne’ebé koloka hotu iha HNGV.
Nia hatutan unidade hemodiálise HNGV, iha mákina fase ran hamutuk 14, ne’ebé mákina 13 koloka ba pasiente ne’ebé la ho moras infesaun no mákina ida koloka de’it ba pasiente sira ne’ebé ho moras infesaun, tanba dadaun ne’e pasiente na’in 9 mak sofre hela moras infesaun.
Nia informa totál pasiente ne’ebé fase ran rutina tuir orário ne’ebé fó sai ona hamutuk 102 no iha mós pasiente na’in haat seluk ne’ebé sei baixa hela ho kondisaun ne’ebé ladun di’ak.
Iha parte seluk, família pasiente, Jacinto Inásio Fernandes Gusmão hateten governu tenke espande ona servisu ne’e, ba iha ospitál referál sira atu bele fó atendimentu ba pasiente sira, tanba pasiente sira ne’ebé husi munisípiu tenke mai aluga uma hodi hela no hela ho família sira iha Díli.
“Ha’u hanoin ida-ne’e tenke, tanba ita-nia maluk balun hanesan mai fase ran iha ne’e, balun aluga uma no hela ho família sira. Entaun tenke espande ba munisípiu sira atu sira bele iha asesu besik ba tratamentu,” nia hateten.
Nia hateten durante akompaña pasiente halo tratamentu iha HNGV, observa médiku no enfermeiru sira atende pasiente sira di’ak tebes no sira iha relasaun ne’ebé di’ak, tanba tinan barak ona sira tratamentu iha ne’ebá.
Nia hatutan família nia apoia mós importante tebes ba pasiente sira atu bele iha korajen fase ran rutina, moras ruma karik lalais ba fasilidade saúde no disiplina dieta.