Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo, hateten pessoál saúde sira iha responsabilidade bo’ot atu sai ezemplu ba komunidade atu promove kultura fase liman hodi asegura ijiene liman tanba asaun ne’e bele kontribui ba prevensaun infesaun nosocomia, infesaun ne’ebé asosiadu ho kuidadu saúde iha fasilidade saúde.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo, hateten pessoál saúde sira iha responsabilidade bo’ot atu sai ezemplu ba komunidade atu promove kultura fase liman hodi asegura ijiene liman.

Nia konsiente pessoál saúde sira mós barak la promove kultura fase liman iha situasuan sira ne’ebé krítiku hanesan antes fó atendimentu no depois fó atendimentu ba pasiente sira tanba dadus hatudu akontese infesaun nosocomia iha hospital.

“Nu’udar profesionál saúde ita iha responsabilidade bo’ot atu sai ezemplu di’ak ba ita-nia pasiente, família sira iha komunidade ne’ebé ita serve. Ita espera katak kada tinan ita komemora loron mundial ijiene liman ne’ebé monu iha loron 5 fulan Maiu, ne’e bele fanun nafatin ema hotu katak ita presiza mantein liman moos,” nia hateten hafoin partisipa iha workshop loron mundial ijiene liman ne’ebé organiza husi Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), iha Bidau, Díli.

Nia dehan pessoál saúde sira la fase liman la’ós tanba bee laiha, maibé la abitua fase liman bainhira atu fó atendimentu ba pasiente no depois fó atendimentu tanba ne’e importante atu bolu atensaun nafatin atu hatoman aan fase liman atu prevene moras infesaun ba pasiente, vizitante no pessoál saúde rasik.

Nia hateten nivel konsiénsia sosiedade nian ba prátika fase lima sei menus tebes, ne’ebé hatudu liuhusi númeru moras sira ne’ebé bele prevene liuhusi asaun fase liman sei aas iha fasilidade saúde hotu hanesan moras diareia, lumringa, infesaun respiratóriu aguda.

Entretantu, Diretór Kliniku, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Marcelino Correia espera ho atividade hotu ne’ebé sira hala’o bele hasa’e konsiénsia pessoál saúde sira-nian atu bele prátika fase liman iha servisu fatin atu prevene infesaun microbial ne’ebé kauza ba moras sira.

“Hospital hanoin katak loron mundial ba ijiene liman ne’e buat ida importante tebes atu selebra nafatin ho objetivu atu hasa’e ema nia konsiénsia rasik, oinsá mak ita-nia prevensaun di’ak liutan atu nune’e moras ne’ebé ita la espera hanesan infesaun nosocomia akontese no prevene resisténsia antimicrobial ne’ebé akontese iha hospital,” nia hateten.

Nia enkoraja profesionál saúde sira no ema hotu ne’ebé sai servidór ba moras sira iha hospital atu konsiente rasik fase liman regular, liu-liu antes no depois fó atendimentu atu mantein liman moos.

Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Dr Arvind Mathur hateten hahalok ijiene mak hahalok ne’ebé simples no forte tebes iha potensiál salva moris tanba ne’e entidade hotu tenke halo kampaña sensibilizasaun promove kultura fase liman atu hasa’e konsiénsia sosisedade tomak nia prátika fase liman, liu-liu iha situasaun krítiku sira.

“Iha loron mundial ijiene liman, ami eziji atu implementa ho rigorozu iha pontu prestasaun kuidadu saúde, ezemplu iha fasilidade saúde sira. Ida-ne’e prioridade ida ne’ebé bo’ot no signifikativamente hamenus infesaun no hadia rezultadu pasiente sira-nian,” nia hateten.

Nia dehan ijiene ne’ebé la adekuadu iha pontu kuidadu saúde mak sei kontribui ba infesaun asosiadu.