- Publika iha: 26 Abril 2023
Diretór Organizasaun Psychosocial Recovery and Development in East Timor (PRADET), Manuel dos Santos hateten governu seidauk atensaun ba programa saúde mentál nu’udar prioridade, entaun investimentu menus afeta ba sustentabilidade servisu saúde mentál tanba sidadaun ho moras mentál moris iha dalan ninin aumenta.

Nia dehan durante tinan 20 resin, sira konsege kobre de;it munisípiu balun hodi fó asisténsia psikososiál ba sidadaun ho problema mentál, fó edukasaun ba família sira atu kuidadu membru família ho defisiénsia mentál no ajuda fasilita halo referál ba sidadun ho moras mentál atu hetan tratamentu saúde.
“Ita apoia maluk sira barak husi área rurál ba halo tratamentu intensivu iha sentru Acute Care Hospital Nasional Guido Valadares no sentru internamentu Laclubar. Ita mós fasilita lori fila sira ba komunidade no ita apoia sira formasaun ruma bainhira sira-nia kondisaun rekuperadu ona atu sira bele hala’o atividade hanesan kuda modo, haki’ak animal no loke kioske,” nia hateten hafoin partisipa serimónia entrega uma dignu ba kliente moras mentál iha suku Bidau Santana, Díli.
Nai dehan dezafiu ne’ebé servisu saúde mentál enfrenta mak laiha atensaun másimu husi governu, liu-liu kondisaun infrastrutura no medikamentu moras mentál nian tanba durante ne’e sempre akontese aimoruk stok out.
Nia hatutan medikamentu ne’ebé governu sosa utiliza iha fasilidade saúde sira-ne’e aimoruk jerasaun primeru nian, entaun nia efetividade ne’e menus lahanesan aimoruk segundu jerasaun ne’ebé sentru internamentu São João de Deus Laklubar utiliza efetivu tebes halo kliente bele rekupera lalais ho di’ak.
Nia haktuir difikuldade seluk mak diskriminasaun hasoru ema ho moras mentál sei aas tebes, realidade ema ho moras mentál hetan violénsia fíziku no feto sira hetan violénsia seksuál tanba edukasaun saúde mentál no moras mentál ba komunidade sei menus.
Tuir dadus, hahu tinan 2017 até 2022, sira identifika ema ho moras mentál ne’ebé moris iha dalan ninin iha munisípiu Díli hamutuk 118. Husi númeru ne’e sira konsege aprosima no buka hetan família husi kliente na’in 23 hodi ba halo tratamentu saúde to’o hetan rekuperasaun.
Iha parte seluk, Xefe Sesaun Saúde Mentál, iha Ministériu Saúde, Doutora Geovania Isabel Reis Corsino rekoñese disponibilidade medikamentu ba moras mentál sai dezafiu bo’ot tanba aimoruk moras mentál tama iha kategoria aimoruk droga nian, ne’ebé presiza kuidadu atu halo importasaun.
Nia dehan kada munisípiu iha responsável ba saúde mentál no iha sentru saúde sira mós iha responsável ba saúde mentál nian atu fó atendimentu no halo referal ba HNGV, bainhira pasiente ho kondisaun agresivu presiza kuidadu intensivu.
“Aimoruk ne’ebé ba mentál nian ne’e barak liu halai ba droga, entaun ema atu hatama mós tenke haree didi’ak lai mak lori mai. Ita ho populasaun ne’ebé ki’ik, ema negósiu ne’e atende uluk nasaun ne’ebé populasaun barak no sosa aimoruk ho orsamentu bo’ot,” nia hateten
Nia hateten dadaun ne’e iha ona médiku psikiatria, ne’ebé fó rekomendasaun atu sosa aimoruk sira tanba ne’e aimoruk sira-ne’ebé sosa la’ós ona jerasaun primeiru, maibé jerasaun segundu hodi bele utiliza fo tratamentu ba pasiente sira atu hetan rekuperasaun lalais.