Quinta, Junho 01, 2023
Total visitors: 754002

Prezidente Associação dos Médicos de Timor-Leste (AMTL), Doutór Rui Maria de Araújo hato’o apresiasaun ba Parlamentu Nasionál, liu-liu komisaun A asuntu konstitusionál no justisa ne’ebé iha inisiativa elebora lei ordem dos medicos de Timor-Leste tanba lei ne’e importante tebes atu regula profisaun médika hodi kontribui hasa’e kualidade prestasaun servisu médika ba populasaun.

Prezidente Associação dos Médicos de Timor-Leste (AMTL), Doutór Rui Maria de Araújo hato’o apresiasaun ba Parlamentu Nasionál, liu-liu komisaun A asuntu konstitusionál no justisa ne’ebé iha inisiativa elebora lei ordem dos medicos de Timor-Leste.

Nia salienta regula profisaun médika loke inskrisaun, atribui títulu professional, define padraun kompeténsia, aprova kódigu étika no deotolójiku, hodi bele uza nu’udar instrumentu ne’ebé monitoriza médiku sira-nia kualidade teknika profisionál. Alende ne’e impoin disiplina no aplika sansaun, bainhira iha violasaun ba kódigu étika no deontolójiku.

“Prosesu regula profisaun médika ne’e sei kontribui makas liutan ba kualidade prestasaun servisu médika ba populasaun no sei mellora populasaun nia konfiansa ba kualidade professionál médiku sira-nian,” nia hateten via Whatshap.

Nia dehan durante ne’e Ministériu Saúde mak rejista no fó lisensa ba médiku sira husi rai-liur halo prátika prestasaun médika iha rai-laran, bazeia ba dekretu lei númeru 88/2022 kona-ba ezersísiu profisaun saúde. Maibé lei ordem dos medicos ne’e iha ona, estadu sei hamosu institusaun ida atu rejista, fó lisensa no aplika disiplina bainhira médiku sira la halo sira-nia knaar tuir kódigu étika no padraun kompeténsia.

Nia hateten AMTL nu’udar orgnizasaun ne’ebé halibur no lori aspirasaun profisaun médika nian durante períodu tinan 2022-2025, sei halo esforsu atu define kódigu étika ba médiku sira-nian, padraun kompeténsia médiku nian. No hametin kooperasaun servisu ho parseru sira hodi kontinua fó formasaun kapasitasaun ba médiku sira hodi bele kontribui ba prestasaun servisu ne’ebé iha kualidade di’ak liutan.

Nia haktuir bazeia ba dadus husi Ministériu Saúde, médiku timoroan ne’ebé servisu iha sistema nasionál saúde hamutuk na’in 1021 inklui médiku espesialista na’in 74. Númeru ne’e la inklui ho médiku sira ne’ebé servisu tempu interu ka full time iha klinika privadu nomós médiku sira ne’ebé husi Universidade Nacioncl Timor Lorosa’e (UNTL) iha tinan 2021 no 2022.

Entretantu, Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo konsiente lei ne’e importante, maibé mandatu governasaun ida-ne’e hela fulan ida lakonsegue atu elabora dokumentu ida-ne’e.

“Parlamentu hakarak atu kria no estabelese ka elebora lei ida-ne’e, Ministériu Saúde ami prontu atu bele kopera,” nia hateten.

Iha parte seluk, Membru Komisaun A, Deputada Domingas dos Santos hateten iha loron 13 fulan marsu tinan 2023, meja prezidente parlamentu baixa ona projetu lei númeru ᵒ52/V (5ͣ)-Ordem dos Médicos de Timor-Leste. Maibé haree ba tempu ne’ebé besik dadaun mandatu hotu sei bele realiza audiénsia públika ba lei ne’e.

“Projetu lei ne’e baixa ona mai komisaun A, maibé haree ba tempu ne’ebé besik ami sei bele halo audiénsia públika ka la’e,” nia hateten.