Diretora Jerál Prestasaun Saúde, iha Ministériu Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten iha fulan agostu tinan 2023, Organizasaun Mundial Saúde (OMS) sei emite sertifikadu no deklara Timor-Leste livre husi moras malaria tanba konsegue kombate moras malaria iha rai-laran.

Diretora Jerál Prestasaun Saúde, iha Ministériu Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten iha fulan agostu tinan 2023, Organizasaun Mundial Saúde (OMS) sei emite sertifikadu no deklara Timor-Leste livre husi moras malaria tanba konsegue kombate moras malaria iha rai-laran.

Nia dehan progressu ida-ne’e signifikante tebes ba setór saúde tanba nasaun seluk hanesan Indonézia, mós to’o agora seidauk tama iha faze ida-ne’e.

“Ita espera katak iha tinan ne’e, progresu ne’ebé ministériu saúde hatudu iha fulan neen mai oin ita sei hetan sertifikasaun malaria. Indonézia mós seidauk halo ida-ne’e, Maibé Timor-Leste ita konsege hateten malaria zero entaun ita hetan sertifikasaun,” nia hateten iha Salaun CNE Colmera, Díli.

Nia hateten susesu ida-ne’e la’ós esforsu ministériu saúde nian de’it, maibé entidade hotu no komunidade nia esforsu ho apoia husi parseru dezenvolvimentu sira, liu-liu investimentu husi Fundu Global.

Nia hatutan Timor-Leste la rejistu ona kazu malaria tranzmisaun lokál, maibé nafatin halo esforsu atu halo prevensaun no mitigasaun ba kazu ruma, bainhira mosu tanba iha nasaun viziñu Indonézia sei rejistu kazu malaria.

Iha parte seluk, Administradór Fundu Global, iha Ministériu Saúde, Noe Gaspar Pinto da Silva hateten hahu Timor-Leste independénsia, hetan kedas apoia fundu husi Fundu Global hodi finansia programa tolu mak malaria, tuberkuloze no HIV/SIDA.

“Investimentu hahú kedas desde independénsia, sira kontente tanba ikus mai Timo-Leste agora iha ona faze ida hein sertifikasaun husi Organizasaun Mundial Saúde atu deklara katak Timor-Leste livre ona husi malaria,” nia hateten.

Nia hatutan dezde inisiu to’o agora, Timor-Leste hetan ona apoia finansiamentu husi Fundu Global ho montante 83 millaun dolares amerikanu ba programa prinsipál tolu mak moras malaria, tuberkuloze, no HIV/SIDA.