Diretór Ezekutivu Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Alito Soares informa hospital nasionál iha ona médiku espesialista na’in 66 iha área espesialidade 21, maibé atu fó prestasaun servisu atendimentu kuidadu tersiária ka konsulta espesialidade presiza tan médiku espesialista na’in 186 ho área espesialidade 64.

Diretór Ezekutivu Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Alito Soares informa hospital nasionál iha ona médiku espesialista na’in 66 iha área espesialidade 21.

Nia salienta atu responde ba nesesidade ne’e, hahú tinan 2022, HNGV iha ona orsamentu husi Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH) atu fó bolsu estudu ba profesionál saúde sira tantu médiku jerál, enfermeiru/a, parteira, tékniku aliadu sira ba hasai estudu espesialidade iha área oioin.

“Ita rekursu atuál ne’ebé iha na’in 66, ida-ne’ebé iha planu atu priense rekejitu kuidadu tersiária nian ita presiza tan 186 hahú husi espesialidade jerál, sub-espesialidade hanesan espesialidade medisina interna ho sub-espesialidade negrolojia, kardiolojia, pulmonolojia no seluk tan,” nia hateten iha bainhira partisipa iha serimónia despedida ho bolseiru na’in 13 ne’ebé ba kontinua estudu iha Fiji no Kuba durante tinan haat, iha salaun HNGV Bidau, Díli.

Nia dehan bolsu ne’ebé sira fó pakote la’ós ba médiku jerál sira ba hasai espesialidade, maibé ba mós enfermeira/u, parteria no tékniku aliadu sira tanba dadaun ne’e seidauk iha enfermeiru espesialista.

Nia hateten faze primeiru bolsu HNGV nian, ba ema na’in 13 kompostu husi feto na’in-lima (5) no mane na’in-ualu (8). Husi nain 13 ne’e na’in-rua ba kontinua estudu sub-espesialidade iha Kuba.

Nia hatutan dadaun ne’e fó prioridade ba área sira-ne’ebé mais komun, liu-liu área esepsialidade ba moras sira-ne’ebé durante ne’e transfere ba rai-liur no kuidadu krítiku sira hanesan emerjénsia, unidade kuidadu intensivu.

Iha parte seluk, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta preokupa ho sistema nasionál saúde tanba tinan 20 resin ona hospital laiha kondisaun kontinua haruka moras ba rai-liur.

Nia dehan nu’udar nasaun ida sente moe kondisaun hospital nasionál seidauk bele halo intervensaun sira hanesan operasaun fuan tanba ne’e ba oin sei haree fali polítika hospital nian no orsamentu ba setór saúde.

“Ha’u sei haree orsamentu ba saúde no ha’u sei haree polítika ba hospital nian, tinan 20 liu tiha ita-nia hospital mak ne’e. Hospital iha Kupang bele halo ona sirulgiaun fuan nian, ohin ha’u tuur iha ne’e ha’u simu relatóriu mai husi hospital Siloam Kupang, ne’ebé opera timoroan ida foin lalais ba iha ne’ebá ho problema kurasaun,” nia hateten.

Nia dehan prezidensiál selu despeza hotu sira halo operasaun iha Kupang, lalori to’o iha Malaysia no Singapura.